Politsei on tänavu trahvinud 12 sotsiaalmeedias sõda õigustanud inimest
Sõjasümboli eksponeerimise ja sõja õigustamise eest võib saada kuni 1200 eurot trahvi, keskmine trahv on siiski 400 eurot. Tänavu on politsei määranud kokku 51 trahvi, neist 12 sotsiaalmeediasse postitatud sisu põhjal.
Politseile laekub iganädalaselt umbes 15 teadet sellest, kuidas sotsiaalmeedias õigustatakse ja toetatakse Venemaa sõda Ukrainas või postitatakse sellega seotud sümboleid. Näiteks Georgi linte. Osa teateid laekub politseile teada tuntud inimeste kohta.
"Kasvõi kui me toome välja Aivo Petersoni. Ma arvan, et mul ei ole olnud ühtegi nädalat, kus mul ei ole tema kohta tulnud mingeid teateid. Lihtsalt teatajad on erinevad inimesed, kes annavad meile märku, et jälle kuskil midagi sobimatut levib," ütles ERR-ile politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak.
Kui postituses süütegu ei tuvastata, siis ei ole politseil põhjust postituse teinud inimest tuvastada.
"Aga see ei tähenda seda, et me ei saa saata talle kirja, kui konto seda võimaldab ja anda talle märku, et see, kuidas ta on käitunud, ei ole sobilik. See, et politsei võtab temaga ühendust, ei ole üldse mingi haruldus."
Kui sõja õigustamine on järjepidev, võib politsei minna inimese ukse taha temaga rääkima. Enamik juhtumitest ka nii lõppevad, kuid mitte alati. Tänavu on määratud 12 trahvi sotsiaalmeedias sõda õigustanud inimestele.
Vene propagandal hoiab silma peal kaitseväe vabatahtlike portaal Propastop, selle eestvedaja Andres Lember ütles, et Venemaa kasutab sotsiaalmeediat relvana.
"Eelmisest sügisest aktiveerus tegelikult ka libakontode rünnak paljudele Eesti sotsiaalmeedia gruppidele, kus värskelt loodud ilmselgete libakontode tunnustega kontod proovisid massiliselt saada erinevate gruppide liikmeteks. Eks tagamõte on see, et olla seal kohal ja infot levitada," rääkis Lember.
Venemeelseid sõnumeid levitavad ka eksitatud inimesed ning sotsiaalmeedias on tekkinud ka justkui vastukontod, mis keskenduvad Venemaa jutupunktide ümberlükkamisele. See ei pruugi alati õnnestuda.
"Võib olla selline seaga poris maadlemise efekt. Poriseks saavad mõlemad, aga siga on see kes rõõmu tunneb," rääkis Lember ja lisas, et kasu on siis, kui see sõnasõjaks ei paisu. "Argumenteeritult, nutikalt, vaoshoitult, targalt, faktidele põhinevalt võib pikas perspektiivis siiski oma mõju olla."
Kõik Vene propaganda ei ole ka valeinfo, hoiatas Lember. Näiteks hiljuti sotsiaalmeedias levinud video, kus Vene sõdurid lõikavad vangi sattunud ukrainlasel pea maha teenib ka infosõjas Venemaa eesmärke.
"Külvata hirmu, näidata seda julmust, jõudu ja hoolimatust, mis nende poolt on, et me tuleme ja teeme kõike."
See ei tähenda, et sõjakuritegusid peaks maha vaikima. Kui sarnaselt levis sotsiaalmeedias eelmise sõjavangi jõhker hukkamine, jagati pigem sõdurist pilte koos Ukraina lipuvärvidega. See on parem, kui võika video enda jagamine, ütles Lember.