Mati Kaalep: muusika voogedastusest jõuavad autorini ikka vaid sendid
Riigid peaksid kultuurilise mitmekesisuse huvides oma autorite seljatagust seadusloomega kaitsma, sest vastasel korral kujundavad algoritmid seda, millist muusikat me tarbime, ja plaadifirmad seda, kui palju autorid selle eest tasu saavad, kirjutab Mati Kaalep ülemaailmse intellektuaalomandi päeva puhul.
Nädala eest kohtusid Euroopa autorite ühingute juhid Prahas, et arutada milliseid trende me kriisist väljudes näeme. Kokkuvõtvalt võib öelda, et need on üle Euroopa üllatavalt sarnased.
Tundub, et paljudes riikides on aset leidnud kiire taastumine ning autoritasude laekumised on suurenenud. Nii ka Eestis. Eesti Autorite Ühing kogus 2022. aastal autoritele rohkem tasu kui kunagi varem, ületades brutosummas maagilise kümne miljoni euro piiri.
Laekumiste kasvul võib olla erinevaid põhjusi, aga üks neist tundub olevat aina kasvav video voogedastuse teenuse tarbimine – Netflixi kõrvale on tekkinud palju tõsiseltvõetavaid konkurente. Tasu, mida ühingud voogedastusest koguvad, rändab aga enamasti üle ookeani ja kuigi tundub, et tasude kogumine on tõusnud, ei peegelda see kohalike autorite olukorda. Seda näitavad paremini taustamuusikalt ning kontsertidelt tulevad laekumised, mis on üle Euroopa endiselt samal tasemel, kus olid neli-viis aastat tagasi, kuigi näiteks Eestis on tarbijahinnaindeks vahepeal enam kui 40 protsenti tõusnud.
Kõigi Euroopa autorite ühingutel on üks murekoht muusika voogedastuse (Spotify, Apple Music jt) tasude ebaõiglane jaotumine ühelt poolt kaasnevate õiguste omajate – ehk peamiselt plaadifirmade ja esitajate – ning teiselt poolt autorite vahel.
Kui üldiselt on autorite ja kaasnevate õiguste omajate tasud erinevates kategooriates (raadio, televisioon jne) sarnases suurusjärgus, siis audio voogedastuses on autorid selgelt vaeslapse rolli jäänud. Iseenesest on tervitatav, et tänu platvormidele nagu Spotify, Apple Music ja Deezer on suures plaanis lahendatud muusika piraatluse probleem, aga tasusid vaadates tekib küsimus, kelle jaoks see lahendus on.
Mida ma täpsemalt silmas pean? Saksamaa autorite ühingu GEMA 2022. aastal tellitud uuringu kohaselt jääb igast 9,99 eurot kuus maksvast muusika voogedastuse paketist autoritele jaotamiseks vaid 81 senti. See jaotub kõigi kasutaja kuulatud teoste autorite vahel. Võrdluseks: ainuüksi käibemaksu makstakse muusika voogedastuse pakettide pealt kaks korda rohkem.
Plaadifirmad saavad autoritest lausa 4,4 korda rohkem ning platvormid ise võtavad ligikaudu kaks korda rohkem. Autorid on väärtusahelas nähtamatuks muutunud ja autoreid esindavate ühingute jaoks tekkinud hoopis suurte andmemasside töötlemise kulu. Samal ajal on tasu autoritele kahjuks niivõrd väike, et isegi tuhandeid kordi kuulatud teoste autoritasud ei kata pangaülekande kulusid. Töödeldakse ja agregeeritakse kokku tuhandeid ridu ainult selleks, et teada saada, et jaotamisele minev tasu on paar senti.
Võib ju küsida, kelle probleem see siis lõpuks on ja kas mitte autoreid esindavad ühingud ise ei peaks tugevamalt oma positsiooni kaitsma. Osaliselt vastab see muidugi tõele, kuid autorite ühingutel ei ole kahjuks platvormidega läbirääkimistel piisavat jõudu.
Hea näide selle kohta saabus möödunud nädalal, kui Meta katkestas läbirääkimised Itaalia autorite ühinguga SIAE ja eemaldas ligikaudu 90 000 SIAE esindatud autori teosed Instagramist ja Facebookist. Õnneks kohustas Itaalia konkurentsiamet Metat siiski läbirääkimisi edasi pidama ja SIAE repertuaari oma platvormil ennistama, kuid autorid on ja jäävad suurte platvormide kõrval nõrgemaks osapooleks.
Seega ongi oluline, et riigid – ja eriti väikeriigid – kultuurilise mitmekesisuse huvides oma autorite seljatagust seadusloomega kaitseksid, sest vastasel korral kujundavad algoritmid seda, millist muusikat me tarbime, ja plaadifirmad seda, kui palju autorid selle eest tasu saavad. Kumbki ei aita kaasa põhiseaduse preambulist tulenevale eesmärgile tagada eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) erilises fookuses on sel aastal naised, loojad alates leiutajatest nagu Melitta Bentz, tänu kellele on meil kasutusel kohvifiltrid, kuni disaineriteni nagu Coco Chanel. Kahjuks näitavad EAÜ ja WIPO andmed, et naisloojaid on meil ühiskonnas oluliselt vähem kui mehi ja kui nad ka loovad, siis tasu saavad nad meestest oluliselt vähem. Kuni selleni välja, et veel hiljuti oli EAÜ enimteenivate autorite nimekirjas esimene naine alles neljandas kümnes.
Ma ei tea, kuidas seda probleemi lahendada, aga loodan, et probleemi tuvastamine on vähemalt esimene samm lahenduste suunas liikumisel. Küll aga on raske uskuda, et 81 senti kuus aitaks seda muret lahendada.
Toimetaja: Kaupo Meiel