Lõuna-Prantsusmaa vaevleb põua käes

Ajaleht The Times kirjutab, et Lõuna-Prantsusmaad tabas põud, mis räsib riigi põllumajandussektorit. Võimud piiravad põhjavee taseme kiire kahanemise tõttu vee kasutamist.
Inimesed on Lõuna-Prantsusmaal asuvas Elne linnas põua tõttu juba vihased. "Mulle öeldi, et ma ei saa oma maad kasta. Ma ei saa isegi oma terrassi puhastada. See on uskumatu," ütles üks kohalik elanik.
Võimud kehtestasid karmid meetmed, et piirata piirkonnas vee kasutamist. Piirkonnas on keelatud aedade kastmine, autode pesemine, vahendas The Times.
Elne linnapea Nicolas Garcia muretseb karmide meetmete pärast. "Inimesed lähevad hulluks," ütles Garcia.
Globaalne soojenemine mõjutab nüüd ka Prantsusmaa veevarustust. Põllumajandusminister Marc Fesneau hoiatas, et riigi põhjavee tase on alanenud ning valitsus kaalub erabasseinide täitmise üleriigilist keeldu. Prantsusmaal on ka kehv veetaristu.
Kuna tuul puhub tugevalt, saatis siseministeerium sel nädalal Lõuna-Prantsusmaale rohkem tuletõrjujaid. Ametnikud muretsevad, et piirkonnas võivad puhkeda suured metsatulekahjud.
Paljud kanalid on jäänud kuivaks ning kohalikud põllumehed muretsevad saagi pärast.
"Sel aastal on maa kõrbenud ja juurviljad ei kasva. Mul on seitsme meetri sügavune kaev, kuid see on täiesti kuiv," ütles kohalik elanik Jean-Luc Perroussat.
Põua tõttu on ohus ka riigi turismisektor. Igal aastal külastab Pyrénées-Orientales'i piirkonda umbes neli miljonit turisti, kes suurendavad kohalikku veetarbimist umbes 10 protsendi võrra. Garcia sõnul jagatakse nüüd hotellides brošüüre, mis kutsuvad turiste üles kasutama vähem vett.
Mõned Lõuna-Euroopa riigid on aga hädas hoopis üleujutustega.
Põhja-Itaalias on sel nädalal olnud tugevad vihmasajud, mis on põhjustanud suuri üleujutusi. Seetõttu otsustati, et nädalavahetusel Imolas toimuma pidanud vormel-1 MM-etapp jääb ära. Tugevad vihmasajud põhjustasid üleujutusi ka Horvaatias.
Üleujutustega ollakse hädas ka Sloveenia idaosas, kus tugev vihmasadu on kestnud enam kui nädal aega. Piirkonda on tabanud ka kümned maalihked, mis on seadnud ohtu kodusid ja infrastruktuuri. Kõige rohkem kannatab Sentilj linn, kuhu on appi kutsutud armee, vahendas Aktuaalne kaamera.
Toimetaja: Karl Kivil