Sõnumid ilmastiku teemal on juba mõni aasta olnud nagu sõjateated. Ilma anomaaliate taustal on aga üha tõsisemaks muutumas teema, mis puudutab meist igaühe argielu. Nimelt vee puudus. Seda nii põllumajanduses kui ka lihtsalt joogivee näol.

Veeprobleeme jälgivate ühenduste andmeil on maailmas veepuuduses 771 miljonit inimest, ehk umbes kümnendik planeedi elanikkonnast. Maailma Majandusfoorumi andmeil on veekriis mõjult ühiskonnale kujunenud maailmas tähtsuselt viiendaks riskiteguriks.

Maailma veevajadusest umbes 70 protsenti läheb põllumajanduse tarbeks. Ülejäänu jaguneb tööstuslikuks veevajaduseks (19 protsenti) ja kodutarbimiseks, sealhulgas joogiveeks. Veepuudus omakorda jaguneb kaheks: füüsiline veenappus, mida mõjutab keskkond, ja majanduslik veenappus, mis tähendab puudulikku vee infrastruktuuri. Näiteks sõda Ukrainas on kahjustanud kriitilist infrastruktuuri, mistõttu umbes kuuel miljonil inimesel on piiratud juurdepääs veele. Umbes neljandik joogivee kadudest Euroopas tuleneb lekkivatest torudest.

Kliimamuutuste puhul märgivad teadlased, et ühekraadine globaalse keskmise temperatuuri tõus tähendab viiendiku võrra vähem taastuvaid veevarusid.

Kui piirduda Euroopaga, siis on alates 2018. aastast Vana Maailma vaevanud raske põud. Möödunud kuul oli põuda tunda rohkem kui veerandil Euroopa aladest ja paljudes riikides on tänavu oodata sarnaselt mullusele suvele kuumust, kuivanud maapinda ja vähenenud põhjavee varusid.

Euroopas on olemas asutus nimega Euroopa Põuaobservatoorium. Selle kaartide põhjal võib näha, et mullu oli Euroopa Liidu maa-alast kaks kolmandikku põuahoiatusega. Täpsemalt öeldes oli 47 protsenti lihtsalt hoiatuse värvi ja 17 protsenti häireolukorra toonis. Põuaobservatooriumi kaart tänavusest aprillist värvib 23 protsenti Euroopa Liidu territooriumist "hoiatuse" ja 2,2 protsenti "häireolukorra" värvi. Eesti on seejuures samuti põuahoiatuse toonis. Põhjavee osas, kus samuti täheldatakse varude vähenemist, näib Eesti seis siiski suhteliselt hea.

Globaalne kliimasoojenemine muudab Euroopat kuivemaks kolmel viisil. Esiteks, mida kõrgem temperatuur, seda rohkem vett aurustub. Teiseks, kliimamuutused nõrgestavad Euroopa õhuvoolu, mille tulemusel õhurõhualad jäävad paigale, põhjustades ulatuslikke kuumuse ja kuivuse perioode, nagu mullu. Või siis suuri vihmasadusid, nagu 2021. aasta üleujutuste ajal.

Ja kolmandaks, Euroopa jääliustikud ja lumikate vähenevad õhutemperatuuri tõustes kiirelt, jättes suured jõed ilma eluliselt vajalikust täiendusest.

Pikalt on veevarude seisu sademete malli muutumise tõttu raske ennustada. Kuid Saksamaa ilmateenistuse tunamullune ennustus pakub, et riigis saab kogu käesoleva kümnendi jooksul olema keskmisest pigem vähem kui rohkem sademeid. Eelolevaks suveks ennustatakse raskeid aegu Hispaaniale, Portugali lõunaosale, Itaaliale ja Prantsusmaale. Põuda ennustavad tingimused 

äikse olevat ka Bulgaarias, Poolas, Rumeenias ja Kreekas. Euroopa Põuaobservatooriumi hinnangul on veestressi oodata ka kõigis Põhjamaades. Lootused möödunud talvele ei täitunud, kuna kontinendi mullu kõige rohkem kannatanud piirkondades oli vähe nii vihma kui ka lund.

Prantsusmaal, kus jaanuaris ja veebruaris oli järjest rohkem kui 30 sademeteta päeva, loetakse möödunud talve viimase 60 aasta kõige kuivemaks. Itaalias oli aga aprilli keskpaigaks lund sadanud normist 64 protsenti vähem.

Veeküsimus on muutunud ka poliitiliseks teemaks. Möödunud suvel kehtestati veekasutusele piirangud Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias. Sellega seoses tekkisid küsimused, kellel on eelisõigus vee saamisel, kas turismindusel, tootval tööstusel või põllumajandusel. Sekkunud on valitsused, mis püüavad tegeleda samaaegselt nii jooksva veepuuduse kui ka tuleviku võimaliku kuivusega.

Prantsusmaal on president Emmanuel Macroni veevarustuse strateegia suunatud üldise veekasutuse vähendamisele selle kümnendi lõpuks kümne protsendi võrra. Märtsis kiideti heaks Saksamaa veestrateegia, mille kohaselt püütakse muuta veekasutus aastaks 2050 suures osas "jätkusuutlikuks". Lisaks on plaanis ka 78 meedet, mis tuleb rakendada aastaks 2030.

Elanikkond aga strateegiaid ei loe. Prantsusmaal kaklesid meeleavaldajad hiljuti politseiga, protestides Lääne-Prantsusmaal farmeritele veehoidlate ehitamise vastu. Veehoidlate eesmärk on aidata farmereid, kes kannatavad kliimamuutustest tulenevate põudade sagenemise all. Protestijad väidavad seevastu, et vesi on kõigi ühine omand ja farmerid varastavad seda. Et vaja oleks rakendada vett säästvamaid ja jätkusuutlikumaid põllumajandusviise. Need vesised pinged on kogunenud juba umbes viis aastat ja mullu oktoobris jõuti vägivaldsete kokkupõrgeteni.

Hispaanias on põud mõjutanud 60 protsenti maapiirkondadest ja eeldatakse, et neljas regioonis võib nisu ja odra saak täielikult nurjuda. Kolm aastat vähest vihma ja kõrgeid temperatuure on riigi ametlikult pikaajalises põua perioodis olevaks kuulutanud. Andaluusias on veekogude veetase 30 protsendi peal, Kataloonias 27 protsendil täismahust.

Kataloonias kehtestati hiljuti kohustuslik 40-protsendiline veekasutuse vähendamine põllumajanduses. Lisaks laastasid Hispaaniat mullu ka viimase kaheksa aasta rängimad metsatulekahjud, põles 267 000 hektarit. Põudade ja tulekahjude tõttu on mitmes riigis ohus paljud saagid. Hiljuti oli meilgi uudistes juttu oliiviistanduste hädadest, mis toovad ilmselt kaasa oliivisaagi järsu languse ja seeläbi ka kõrged hinnad, näiteks oliivõlile.

Ja lõpuks, veetaseme langemine ja vee temperatuuri tõus tekitavad probleeme tuumajaamadele nende reaktorite jahutusveega. Prantsusmaal ja Šveitsis on olnud juba vajadus ajutiselt piirata mõne tuumajaama toodangut.

Viited lugemishuvilistele​

• Europe's next crisis: Water – POLITICO
• EDO Home - European Drought Observatory - JRC European Commission (europa.eu)
• Protesters clash with police over water reservoirs in France – POLITICO
• Satellite Data Shows Sustained Severe Drought in Europe (tugraz.at)
• Europe's big dry – POLITICO
• Drought will cause crop failures in Spain, farmers warn | AP News
• Starving hedgehogs, dry rivers, parched farms: The toll of Europe's worsening drought – POLITICO
• The Global Water Crisis | Water.org
• Water Stress: A Global Problem That's Getting Worse | Council on Foreign Relations (cfr.org)