Merepäästjate riskigruppi juhivad rannajoodikud. Pirital olid kohal ka vetelpäästekoerad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Koerad mõjuvad rannas distsiplineerivalt, teatas koerajuht Hiie Paas. Tartus Emajõel triatloni turvamisest on tal rääkida järgmine lugu. Nokastanud turske supelsaks keeldus rannavalve tüdrukute manitsustele allumast.

"Siis ma tüdrukute käest küsisin – nääpsukesed tüdrukud seal kaldal – on teil abi vaja? Nad ütlesid, et oleks küll, hakkab vastu. Ilmselgelt ka jõud peale ei hakka, kui järele minna. Siis ma lihtsalt teatasin sellele onule seal, sa kas tuled kohe välja või ma saadan sulle koera järgi. Mees oli imekiirelt kaldal," rääkis MTÜ "Pärnumaa märjad käpad" juhatuse liige Hiie Paas.

Vetelpäästekoerad ei ole seaduse järgi teenistuskoerad ja seetõttu neid rannavalves ei rakendata. Koeri kasutatakse ennetustöös ehk valdavalt lastele näitamiseks. Rannavalve hea tava lubab siiski rannas koera kasutada, kui supleja uppumisohus on. Veider olukord – arusaamatu koertele ja omanikele.

"Nii mina kui ka lõuna poolt inimesed on tegelenud üle 10 aasta, aga paraku see pole õnnestunud. Sellisel juhul me saaks olla ka rannavalves ja ka reaalselt elusid päästa," sõnas Paas.

Külmast ilmast hoolimata on Pirital päästjate jaoks hooaeg alanud. Vees pole rahvast palju, kuid paatidesse juba jätkub. Laupäeval tuli kividele kinni jäänud jaht lahti tõmmata. Vabatahtlikud selle töö eest riigilt tasu ei saa, ütles Pirita vabatahtlike merepäästjate juht Valeri Babak.

"Kui on tegu just päästeoperatsiooniga – tähendab, et oli oht elule ja tervisele ja keskkonnale, siis seal tunnine maks on olemas. Õnneks neid juhtumeid ei ole väga palju. Enamik on ikka pukseerimised ja need ei ole riigi poolt tasustatud," rääkis Babak.

Babaki sõnul on lastega juhtunud õnnetusi vähemaks jäänud. Võib-olla sellepärast, et igasugune päästevarustus ja vahendid pakuvad lastele lõbu.