Mereohutuskoolitus algas ujumisega kuival maal. "Enne seda, kui me vette läheme ja et turvaliselt vees kõik harjutused toimiksid ja sujuksid, on väga hea see kõik teoorias läbi teha kuival maal," selgitas piirkonnapolitseinik Žanna Kreštšenko.

Kokku osaleb sel aastal mereohutuskoolitusel rekordarv ehk 370 kaheksanda klassi õpilast Saaremaa koolidest. Ja varasema nelja aastaga on sellised teadmised saanud 1200 õpilast.

"Kui küsida, mis meelde jäi, siis iga õpilane suudab midagi nimetada, mis oli kasulik, mis oli uus või mida korrati üle. Me oleme ikkagi ju saarerahvas, meri on ümberringi ja selline koolitus kulub neile ära," rääkis Salme kooli huvijuht Liis Kaal.

Mereõnnetuste hulk Saaremaa rannikumeres on õnneks langustrendis. Kui 2021. aastal sattus ohuolukorda 24 inimest, 2022. aastal 19, siis eelmisel aastal 13 inimest. Koolituse korraldajad usuvad, et noorte kaudu jõuab mereohutus laiemalt levima.

"Kui isa ütleb, et läheme merele, aga ärme hakka neid veste selga panema, et kuskil seal vööris nad on, ma panin kilekotti, kui ma välja võtan, siis saavad veel niiskeks. Ja siis see sama noor ütleb, et isa, kas sa tead, kui raske on seda selga panna, kui väljas on külm või kui väljas on pime või kui lainetab, paneme kohe selga. Sellised iseteadlikud noored on tegelikult meie käte pikendus, kes lähevad koju ja tõstavad kogu seda kultuuri ja teadlikkust oluliselt," selgitas politsei- ja piirivalveameti merepäästeinstruktor Sander Kiviselg.

Ja kui peaks tõesti kunagi kellelgi midagi vees juhtuma, siis nii nagu kooliski, tuleks ka õnnetuse korral vees säilitada kambavaim.

"Kõige valem otsus on see, et kõik hakkavad ise üksinda panema, et kes ees see mees. Jäta alati meelde, et kui sa lähed grupist eemale, siis pool sinu ja ka teiste ellujäämise võimalusest on kohe kadunud," õpetas Kiviselg.