"Aktuaalne kaamera" kajastas juhtumit, kus Tallinnas Pae tänaval mullu põlenud kortermaja taastamine on jäänud toppama õigusvaidluse taha. Maja kindlustanud ettevõte ütles aasta pärast põlengut lepingu üles, põhjuseks tuletõrjeuste puudumine. Põlenud kortermaja juhatuse liige ütles, et tegu on laiema probleemiga, sest kindlustuspakkujate lepingud pole sõlmitud kindlustusvõtja huvisid arvestades.

Mardi sõnul ei taha ta selle väitega suures pildis nõustuda. "Õiguslikus ruumis peaks ikkagi sellisel viisil käituma, et oleks leping mõlemale poolele kehtiv, kasulik ja õiglane. Pae 25 näide on ekstreemne. Ma ei tea sisu, aga ma üldistada kindlasti ei tahaks, sest ühistutel on ju reeglina hoone kindlustatud eri kindlustusgruppide vastu ja lisaks on korteriomanikud oma korterid tihti kindlustanud," lausus ta.

Kui aga tõesti on juhtum, kus kindlustusfirma ütleb, et nemad hüvitist välja ei maksa, tekib küsimus, milleks üldse kindlustus, märkis Mardi.

"Ma saan sellest kõigest aru, kui näiteks sõlmitaks kindlustusleping, kuhu ei ole võetud mingeid riske, näiteks tule- või veerisk, siis ei olegi võimalik seda hüvitist saada. Aga kui see risk on sees ja pärast öeldakse, et meie ikkagi ei aktsepteeri seda, vaat selliseid olukordi minu hinnangul tekkida ei tohi," lausus ta.

Kui valdkonnaga kõige paremini kursis olevad kindlustusettevõtted aga hakkavad inimeste aitamise asemel oma teadmisi omakasu eesmärgil ära kasutama, on asjalood kehvad, ütles Mardi.

"Nemad on selle valdkonna professionaalid ja seda valdkonda tundvad pädevad inimesed. Ja kui sellisel juhul minnakse pärast ütlema, et sa sõlmisid küll lepingu, aga me ei saa kindlustust maksta, sest sul puudusid tuletõrjeuksed – selline situatsioon on lausa pahausklik. Kindlustusfirmad peaksid nendele olukordadele tähelepanu juhtima kuni selleni, et minnakse kohapeale ja vaadatakse olukord üle. Ma leian, et kindlustusfirmad pugeda mingite nippide taha kindlasti ei tohiks," lausus Mardi.

Mardi sõnul pole tal endal selliseid juhtumeid, kus kindlustusfirma keeldub ühistule hüvitist maksmast, ette tulnud. On küll vaidlusi alates võõrandamise nõuetest kuni korteriomaniku hirmuni, et naaber kasvatab püütonit, kuid mitte midagi nii erakordset nagu Pae 25 puhul.

"On olnudküll kindlustusvaidlusi, kus ühistule on esitatud nõue, näiteks kui on kaasomandist tekkinud kahju. Aga ei ole olnud sellist vaidlust, kus kindlustusfirma keeldub hüvitamast, viidates mingile olukorrale, et sul näiteks puudusid tuletõrjeuksed või midagi sellist. Kindlustusvaidlusi tuleb ette, aga need on loogiliselt arusaadavad ja vaieldavad. Aga mitte nagu Pae 25 näite puhul on olnud," lausus Mardi.

Pae 25 juhtum on korteriühistute liidu pannud ka mõtlema, et sel aastal peaks ühistutele vastavaid nõustamisi korraldama. Kindlustuslepingud on teemaks nähtavasti juba augusti alguses Saaremaal toimuval korteriühistute suveülikoolil.

"Küsime ühistute käest tagasisidet, et millised on kogemused kindlustusfirmadega, et ei tekiks olukorda nagu Pae 25 ühistul. Seda on väga kurb vaadata," ütles Mardi.