2022. aasta aprillis põles Tallinnas Lasnamäel Pae 25 kortermaja. Põlengust on rohkem kui aasta aega möödas, kuid ehituse asemel käib kohtuvaidlus kindlustusega.

Kogu maja oli kindlustatud, kuid enne edasisi töid on vaja peale panna katus, taastada maja väliskarp ja seinad. Maja kindlustanud Gjensidige aga ütles aasta pärast põlengut sõlmitud lepingu üles, põhjuseks tuletõrjeuste puudumine.

Gjensidigelt ei õnnestunud "Aktuaalsel kaameral" kommentaari saada.

Kokku oleks hoone renoveerimiseks vaja ligi neli-viis miljonit eurot.  

"Et see maja elamiskõlblikuks saada või taastada see tulekahjueelsesse seisundisse, (on vaja) kuskil nelja-poole viie miljoni euro ringis. Kui nüüd arvestada juurde korteri kahjud ja nende sisustuste väärtus, ma arvan, et see kahju kokku võib olla kuskil 10–15  miljoni ringis," lausus Pae 25 korteriühistu juhatuse liige Mikk Sepp.

Paljud majaelanikud maksavad lisaks Pae tänava korteri pangalaenule ka üürikorterite igakuist renti. Keskmiselt on Pae 25 korterühistu liikme sõnul ühe pere väljaminek suurenenud tuhande euro võrra.

Tegelikult on Pae 25 korteriühistu sõnul tegemist hoopis laiema probleemiga – nimelt kindlustuspakkujate lepingud ei ole sõlmitud kindlustusvõtja huvisid arvestades.

"Kui praegu tehakse kindlustuspoliis ära ja kui risk realiseerub, siis öeldakse, et sul olid need, need ja need tingimused täitmata. Aga kui sulle poliis ära tehti, siis sellega juba sisendati kliendile, et kuule, me oleme sind kindlustanud. Ja klient teab, et mul on kõik kindlustuslepingud olemas ja ma saan kindel olla, et mu vara on kaitstud," rääkis Sepp.

Kindlustusseltside liit ei leia, et midagi halvasti oleks ja ütleb, et vastutus lasubki koduomanike õlgadel, sest kindlustusleping on tehtud kahe osapoole vahel. Ka riigipoolset regulatsiooni ei peeta vajalikuks.

"Vaidlus kindlustuslepingu ja kindlustushüvitise üle tekib ikkagi sellest, mis on kindlustuslepingus kokku lepitud ehk siis kindlustusandja eeldab lepingut sõlmides, et ehitis või hoone on teatud seisus ja igal inimesel on kohustus jälgida teatud reegleid. Kõige lihtsam on tuleohutusreeglite järgimine. Mina arvan, et see ei ole seaduse küsimus, tuleohutuse reeglid on ju kõigil olemas ja arusaadavad. Ja teine küsimus, kui me jõuame kindlustuse juurde – milline on see kindlustusleping, mis kokku lepitud on," lausus Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Potsepp.

Pae korteriühistu juhi sõnul ei ole selline lähenemine korrektne.

"Kui hoones käivad seda riski päästeameti inspektorid kontrollimas, teevad ettekirjutuse mõne asja kohta ja nüüd nõutakse seda, et korteriühistu peaks olema pädevam kui päästeameti inspektor ja hindama tunduvalt paremini hoone tehnilist seisukorda – see ka ei ole tegelikult täiesti normaalne," lausus Sepp.

Justiitsministeerium teemat kommenteerima ei soostunud. Rahandusministeeriumi kirjalikus vastuses on kirjas, et seadusest tulenevalt peab kindlustuse pakkuja alati lähtuma kindlustusvõtja parimast huvist ning tegema talle põhjaliku selgitustöö, et klient saaks teha informeeritud otsuse. Konkreetne sisu on kahe poole kokkulepe ning seadusandluses seda sätestada ei saa.