Tavalisest kaevandustehnikast ligi kümme korda väiksema kaevandusrobotiga saab maaki välja võtta sealt, kus seda on vähe, näiteks suletud kaevandusest. Robot tegutseb säästlikult, kaevates vaid seal, kus maaki on. Nõnda ei teki aherainemägesid ja hoitakse loodust.

"Me saaksime läbi viia nii-öelda selektiivset kaevandamist. Robot, mis läheb alla, ei võta välja kõike, vaid saab aru, kus lähevad maagi veenid ja läheks täpselt neid mööda, puuriks ja võtaks sealt selle metalli välja. Ülejäänud pinnase jätaks nii puutumatuks kui võimalik," selgitas Tallinna tehnikaülikooli professor Maarja Kruusmaa.

Tema sõnul saaks robotite abil kaevandada rohepöördeks vajalikke strateegilisi maavarasid ja vähendada nõnda Euroopa Liidu sõltuvust kolmandatest riikidest.

Kaevandusroboteid saaks kasutada ka Eestis.

"Fosforiidiga tuleb kaasa igasuguseid väärtuslikke leelismuldmetalle, mida meil oleks vaja. Me teame, et eestlastele on see väga valus teema ja küsimus ongi, kas meil oleks selliseid tehnoloogiaid, millega me saaksime seda metalli sealt kätte ilma, et me loodust ei kahjustaks või kahjustaks seda minimaalsel määral," ütles Kruusmaa.

Kaevandusroboti prototüübi loomist veavad Soome ja Eesti teadlased, lisaks on projekti kaasatud veel teadlasi Hispaaniast, Belgiast ja Austriast. Kaevandusrobot kaevureid siiski täielikult ei asenda.

"Aga tulevikus tegelikult ta ei asenda kaevureid, vaid läheb kohtadesse, kuhu kaevurid minna ei saa. Näiteks mahajäetud veealused kaevandused, sügavad kaevandused, kuhu kaevandusinimesed ise ei pääsekski," ütles Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Asko Ristolainen.

Kaevandusroboti prototüübi loomist rahastab Euroopa Liit ning katsetused kestavad kaks nädalat. Prototüübist seeriatootmiseni jõudmiseks võib aga kuluda veel neli kuni kuus aastat.