Teisipäeval Kultuurikatlas peetud digitippkohtumise (Tallinn Digital Summit 2023 - TDS) korraldamise eelarve oli 650 000 eurot, millest 400 000 tuli valitsuse reservist ja 250 000 välisministeeriumi eelarvest, ütles valitsuse pressiesindaja Jevgenia Värä ERR-ile.

Kolmapäeval ja neljapäeval Telliskivi loomelinnakus peetava avatud valitsemise partnerluse (Open Government Partnership – OGP) tippkohtumise maksumus on koos käibemaksuga 1,8 miljonit eurot, milleks on raha eraldatud riigikantselei eelarve kaudu.

Mõlema ürituse suurim kulurida on produktsioon – digitippkohtumisel 268 000 ning AVP-l 600 000 eurot. See tähendab peamiselt tippkohtumise ala üles ehitamist ja tehnilist teostust. Näiteks avatud partnerluse tippkohtumisel peetakse ligi 50 arutelu kaheksal erineval laval.

AVP tippkohtumise suuruselt teine kulu on turvalisuse tagamine ja kohapealne transport-logistika, protokolliline tugi, mille kulu ei ole aga turvanõuete tõttu avalik, ütles Värä.

Tema sõnul korraldab AVP tippkohtumist riigikantselei juhtimisel ligi 500 inimest, kellest umbes 100 on vabatahtlikud, 100 riigikantselei ja välisministeeriumi töötajad põhitöö kõrvalt.

Osalejate kulud samas suurusjärgus korralduskuludega

Valitsuse pressiteenistuse teatel külastas digitippkohtumist ligikaudu 700 inimest rohkem kui 80 riigist. Lisaks jälgis seda interneti vahendusel üle maailma ligi 5000 inimest.

Kaheksandat korda toimuval AVP tippkohtumisel osaleb aga üle 2000 delegaadi 125 riigist.

Seega tuli kahe tippkohtumise jaoks kokku Tallinnasse kindlasti üle 2000 välismaalase. Kahe ürituse osalejate arvu kokku liita ei saa, kuna mingi hulk Tallinna saabunuid võttis osa mõlemast, rõhutas Värä.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp ütles ERR-ile, et viimase uuringu kohaselt jätab keskmine konverentsiturist Tallinnasse oma paaripäevase viibimise jooksul, arvestades ööbimise, toitlustamise ja muid kulusid umbes 850 eurot.

Kui arvestada, et Tallinna saabus nendeks kaheks tippkohtumiseks 2100 konverentsiturist, tuleks selle nädalaga Eesti majandusse tagasi ligi 1,8 miljonit eurot.

Valitsuse pressiesindaja tunnistas siiski, et väga üksikute esinejate ning mõne kaugema riigi MTÜ liikme osalemiskulud kaeti, kuid nende osa ürituste üldeelarves oli väga väike.

"Eestit külastab AVP raames umbes 2100 rahvusvahelist külalist. Me ei kata delegaatide kulusid. Nagu selliste suurte rahvusvaheliste ürituste puhul on tavaline, siis katame mõne üksiku võtmeesineja transpordi Eestisse ja majutuse. AVP puhul käib jutt kaheksast inimesest, kes moodustavad umbes 0,004 protsenti kõigist osalejatest. Kulud on umbes 20 000 euro ulatuses, täpsem summa selgub pärast üritust," teatas Värä.

Samasugune oli ka digikohtumise kulude loogika: tasutud said võtmeesinejate ja moderaatorite majutuse ning mõnel üksikul juhul ka reisikulud, nagu selliste kõrgetasemeliste tippkohtumiste puhul tavaks, ütles Värä. Summa selle eest kokku oli ligikaudu 19 000 eurot.

Riigi esindajad: rahalise kulu kompenseerib poliitiline tulu

Kahe tippkohtumise korraldamisega seotud riigiametnikud rõhutasid, et ürituste korraldamise kulud kompenseerib kindlasti nendega kaasnev poliitiline ja majanduslik kasu Eestile. Iseäranis rõhutasid nad tippkohtumistega avanevat võimalust selgitada Eesti vaateid ka meist kaugemal asuvate riikide esindajatele.

"Välispoliitiliselt ja riigi julgeolekuga seotult on oluline maailmas sõprade ringi hoida ja võimalusel seda ka kasvatada. Paljusid riike huvitavad digitaalse arengu ja küberkaitse teemad, milles Eesti kuvand on tuntud ja hea. Seega pakume võimalust siin kohtumiseks ja aruteludeks, mille käigus võidame sõpru ning ühtlasi saame jagada oma regiooni julgeolekumuresid," ütles digitippkohtumise sisujuht Piret Urb.

Ta tõi näiteks Eesti huvi, et rahvusvahelistes organisatsioonides hääletaks võimalikult palju riike meiega sarnaselt, mõistaks Eesti algatusi ning siinse piirkonna julgeolekuolukorda.

"Tallinn Digital Summit'i toimumise raames on meil võimalik Eestisse tuua palju mõjuvõimsaid külalisi ÜRO-st, UNESCO-st, Euroopa Liidust, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonist (OECD), Rahvusvahelisest Telekommunikatsiooni Liidust (ITU) ning paljude maailma riikide juhte ja ministreid, kes meie sõnumit saavad üle maailma võimendada," lisas Urb.

Nii osalesidki kohtumisel näiteks Euroopa Komisjoni siseturu- ja digivolinik Thierry Breton, ITU peasekretär Doreen Bogdan-Martin, paarikümne riigi valitsusliikmed ning IT-ametnikud ja rohkelt eraettevõtete esindajaid.

Riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval on Urbi sõnul tänapäeva maailmas üliolulised ka tehnoloogiaettevõtted, kellega on tarvis häid suhted omada, et kriisisituatsioonides oleksid riigi vastupanuvõime ja säilenõtkus võimalikult kõrged.

"Lisaks on Tallinn digitippkohtumisel tugev äridiplomaatia mõõde – meie ettevõtted tutvustavad end aruteludes ning kohtuvad ürituse raames paljude väliskülaliste ja tulevaste koostööpartneritega," märkis Urb.

Ka riigisekretär Taimar Peterkop rõhutas riigikantselei korraldatud avatud partnerluse tippkohtumise kasulikkust: "AVP tippkohtumine on kindlasti väärt sellele kulutatud jõupingutusi ja raha."

"Esiteks me toetame sellega demokraatiat ja sedakaudu ka oma vabaduse eest ränka võitlust pidavat Ukrainat, kes igapäevaselt näitab, et demokraatlik riik, mille lahutamatu osa on avatud valitsemine, on suurim väärtus, mille eest võidelda," ütles Peterkop. Lisaks saab Ukrainal tippkohtumise raames veenda ukrainlaste suhtes leigeid globaalse lõuna esindajaid oma võitluse õigluses ja selle vajalikkuses ka laiemale maailmale, märkis ta.

"Teiseks on oluline Eesti tuntus avatud ja demokraatliku valitsemise eestseisjana, see suursündmus tugevdab meie riigi positiivset kuvandit üle ilma," jätkas ta.

"Kolmandaks, nii nagu spordi suursündmuste puhul, arvestame me ka selle ürituse mastaapide juures positiivse majandusliku mõjuga, väliskülalised majutuvad siinsetes hotellides, tarbivad Eesti teenuseid ja tooteid," rääkis riigisekretär.

Peterkop: tippkohtumised aitavad jõuda sinna, kus Eestil saatkonda pole

"President Lennart Meri parafraseerides on rahvusvaheline õigus (ka digitaalruumis) ja arenguabi väikeriikide tuumarelvad. Praegust Euroopa ja maailma julgeolekuolukorda arvestades peaks Eesti kasutama kõiki võimalusi, et selgitada meie seisukohti, sealhulgas jagada Venemaa rünnakutega demokraatia vastu ja Venemaa kolonialismiga seotud teadmisi ja kogemust nendes maailmanurkades, kui me igapäevaselt võib-olla nii nähtavad pole, kus meil pole jõukohane igas riigis saatkonda avada või kuhu harva jõuavad visiidiga meie tipp-poliitikud," selgitas Perterkop. "Meie avatud ja digitaalselt arenenud riigi kuvand aitab meid jõuda oma sõnumitega ka nende partneriteni, kes ei osale meie jaoks harjumuspärasemates koostööformaatides nagu näiteks EL ja NATO," lisas ta.

Tema sõnul jäi mõnel tippkohtumiste raames toimunud kohtumisel kõlama mõte, et Eesti võiks just tänu oma suurusele ja koloniaalmineviku puudumisele olla mõnes küsimuses tõhusaks vahendajaks Euroopa ja Aafrika vahel.

"Arvestades kui aktiivselt tegutseb Venemaa, et tugevdada oma mõju piirkondades väljaspool Euroopat ja läänemaailma, on meil väga oluline omada kontakte ja selgitada oma seisukohti ning ülemaailmseid julgeolekuriske nii Aafrikas kui ka globaalses lõunas tervikuna. Nende tippkohtumiste väga lai geograafia aitab sellele väga palju kaasa," rõhutas riigisekretär.

"Eesti on AVP liige alates 2011. aastast eesmärgiga rääkida kaasa avatud valitsemise põhimõtete ja demokraatia teemadel ning jagada meie riigi väga head kogemust e-valitsemislahenduste kasutamisel ning kodanike ühenduste kaasamisel. See on ühtlasi ka oluline argument, miks tippkohtumist Eestis korraldame, sest see toetab Eesti positiivset kuvandit maailmas," märkis Peterkop.