Juba pikemat aega on riigil olnud plaanis vahetada mõnegi riigiasutuse nime ja sellele aktsioonile on leitud ka mitmeid põhjendusi, miks see vajalik on. Ilmselgelt on tore, kui riigil on positiivne maine, austatakse hea halduse tavasid ja see on väga hea, suurepärane või minugi poolest lihtsalt hea.

Kui aga riik otsib kokkuhoiukohti ning õpetajate, teadustöötajate read iga päevaga vähenevad, sest pakutav palk pole piisav või on töötingimused väljakannatamatud, siis peaks ehk mainekujundust alustama mitte uute nimede väljamõtlemisest, kulutades raha reklaammaterjali jms ostmisele, vaid maine sisulisest parandamisest.

Asutuse maine ja selle väärtuse kujundavad eelkõige ikkagi selle töötajad, mitte asutuse nimi ja logovärvid. Maine parandamisele ei aita kaasa ühegi sildi üle värvimine ega nime muutmine, kui sisu jääb samaks. Tuletagem meelde Eesti vanasõna, et nimi ei riku meest. Küll aga võib mees nime rikkuda oma käitumise ja oskamatuse või ebapädevuse ja hoolimatusega.

Mainekujundusele mõeldud raha tuleks reklaami asemel investeerida asutustes töötavatesse inimestesse, kaasates selleks siis oma ala spetsialiste ja ka ülikoole nende teadmiste ning oskuste edasiandmiseks.

Paljud ametnikud on sattunud oma ametisse omamata ametniku väljaõpet. Taoline väljaõpe peaks sisaldama hea halduse tava, riigiõiguse, haldusõiguse ja haldusmenetluse põhimõtete rakendamise oskust lisaks spetsiifilisele materiaalõiguslikule teadmisele. Kui asutused oma koolitusrahastuste raames pöörduksid ülikoolide poole vastava kompetentsi sisse ostmiseks, siis kindlasti leitaks lahendusi.

Samuti saab mainet parandada, kui korjatakse tagasisidet ettepanekute ja kaebuste kaudu riigiasutuste klientidelt ja seda siis analüüsitakse. Seejärel tuleb analüüsi tulemusena hakata tegema muutusi, mis parandaksid kodanike ja Eesti elanike rahulolu ametite tegevusega seejärel on oodata ka maine tõusu.

Tihti ei hooma riigiametnikud, et nad teevad otsuseid riigi nimel ning need otsused peavad olema põhjendatud ja selgelt sõnastatud nii, et kodanikud ja sihtgrupp sellest ka aru saaksid ja neid otsuseid täita oskaks.

Riigiasutuse maine on selgelt seotud hea haldusega ja selle põhimõtetega, mis peaksid olema ametnike esmane eesmärk. Kuigi põhiseadus otseselt ei kasuta mõistet "hea haldus", siis selle põhimõtte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 14, mis ütleb, et täidesaatva võimu ja kohalike omavalitsuste kohustus on tagada isikute õiguse ja vabadusi ja seda siis lisaks seadusandlikule ja kohtuvõimule.

Eesti hea halduse põhimõtete kohaselt tuleks tähelepanu ja vahendid suunata "eelkõige inimestele teenuste pakkumiseks ning nende elus tekkivate probleemide lahendamiseks. Iga uut muudatust või lisategevust alustades ja selle kestel lähtutakse muudatuse või tegevuse vajalikkusest ning kasust nii üksikisikutele kui ka ühiskonnale tervikuna" (vt: riigikogu otsusega 20.02.2019, vastu võetud riigireformi ja hea halduse põhialused).