Haigekassa ja töötukassa otsustasid viis aastat tagasi, et on vaja nime muuta. Esialgsete arvutuste järgi läinuks nimevahetus kahe asutuse peale kokku maksma 865 000 eurot. Kuna toonane peaminister Jüri Ratas hindas kulu liiga suureks, kahandati maksumus 350 000 euroni.

Vahepeal aga algas koroonakriis, mis tõi kaasa uued mured, nii et töötukassa nimevahetus töökassaks jäi tagaplaanile. Nüüdseks on asutus plaanist loobunud. Haigekassa läks aga nimevahetusega edasi, tervisekassaks muutumine pidi viimaste hinnangute järgi maksma maksma 49 000 eurot. Nüüd väidab asutuse juht, et tegelik kulu oli veelgi väiksem.

"Algsetes kuludes, mis me planeerisime, oli päris suur osa teavituskuludel ja seda me ei osanud ette näha, et teavituskulud viie aastaga meie jaoks olid null, sest selle tegi Eesti press meie eest ära, me oleme selle eest väga tänulikud," rääkis tervisekassa juht Rain Laane.

"Nimevahetuse kulu on olnud kaks allikat: domeeni ost ja uksesiltide vahetus. Kokku läks see maksma 40 senti alla 6000 euro," lisas ta.

Nimevahetuse vajadust põhjendab Laane sooviga muuta inimeste hoiakuid.

"Meil ei ole sõjavägi, meil on kaitsevägi. Seal on väga oluline komponent, et me ei kavatse kedagi rünnata, me kaitseme ennast. Täpselt samamoodi on tegemist tervise hoidmisega ja ka meie nimi viitab sellele, et iga inimene saab oma tervist kõige paremini hoida. Kui me räägime ravirahast, siis täna kahjuks umbes 80 protsenti juhtudest on ühel või teisel viisil seotud elustiilihaigustega," rääkis Laane.  

"Kui me suudame seda mõttemalli muuta, et hoiame oma tervist ise, siis jääb meil raviraha oluliselt rohkem nende inimeste jaoks, kes tõepoolest seda vajavad," lisas ta.

Tegelikult oli kulu siiski suurem, sest muutus ka logo – natuke muudeti värve ja kilpkonna kurve –, aga Laane nimetab seda tavapäraseks brändivärskenduseks, mida oleks niikuinii tehtud, ning keeldus seda kulu nimetamast.

"Üldiselt asutused uuendavad oma identiteeti viie kuni seitse aasta tagant, ja need kulud, mis selle peale tehakse, on mõistlik jagada ka viie kuni seitsme aasta peale ja sellisel juhul need ei ole märkimisväärsed. Me keskendume sellele, et võtame seda kui investeeringut, sest kui inimesed hoiavad oma tervist rohkem, siis see kokkuhoid on miljonites, mitte tuhandetes," ütles ta.

Kui haigekassa ümbernimetamine on nüüdseks lõppenud, siis kaitseressursside ametil seisab see just ees. Nende uueks nimeks saab riigikaitse inimjõu keskus. Ehkki justiitsminister on pidanud seda nime ametile sobimatuks, on plaan uuest aastast nimi ikkagi ära muuta.

"Nime üle võib alati vaielda, aga ma arvan, et inimjõud on just õige sõna tööülesannete kirjeldamiseks, mida me siin teeme. Inimesed kui jõud, selline väestav sõna ja väega sõna on ilmselt just tänases julgeolekuolukorras väga hästi kirjeldav sõna," lausus kaitseressursside ameti peadirektor Anu Rannaveski.

"Eeskätt me ostamegi kaks valguskasti. Meil on kaks maja, üks on Tallinnas, teine on Tartus, ja ega muuks tegelikult vaja ei lähegi. See võib maksta kuni 30 000 eurot," lisas ta.

Nimevahetus on Rannaveski sõnul vajalik muu hulgas selleks, et oma sihtrühmad üles leida.

"Me tahaksime, et meie sihtrühmad ja meie inimesed, kes siia pöörduvad, kes tahavad riigikaitsesse panustada, saaksid aru, kuhu nad peavad pöörduma," ütles ta.

Ka eurotoetusi jagav põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) on end uue rahastusperioodi eel vastu võetud arengukava tuules ümber mõtestamas. Selleks on hange, kuluga kuni 60 000 eurot, juba välja kuulutatud.

"Selles arengukavas on hästi suur rõhk sellel, et oleks personaalne riik ja ka rätsepaülikonna põhimõttel üles ehitatud teenused. Kõige suurem osa, mida me soovime selle hankega praegu ära teha, on kommunikatsioonialane uuring, millega me soovime teada, et mida tegelikult meie väga-väga erinevad sihtgrupid PRIA-st arvavad," lausus PRIA teabeosakonna kommunikatsiooniekspert Õnne Allaje-Kukk.

"Pärast seda kõik edasised tegevused tulevadki sellest uuringust. Me soovime mingites tegevustes lihtsalt kõrvalpilku, mida tunnipõhise konsultatsiooniteenusena meie partner loodetavasti meile pakub," lisas ta.

Juba on välja töötatud ka uus tunnuslause.

"See lausung, mida me praegu ütleme välja, on "Üheskoos elujõulise ja loodusest hooliva Eestimaa heaks!". /.../ PRIA on riigiasutus, ja me loodame, et meist võiks olla kasu igale Eesti inimesele," ütles Allaje-Kukk.  

Rahandusminister Mart Võrklaev leiab, et lisakulude tekitamise asemel tuleks hoopis leida kokkuhoiukohti.

"Ma arvan, et praeguses olukorras on see täiesti ebamõistlik. Meie riigiasutuste brändidel ei ole midagi viga, me võiks tegelda sisuasjadega, ja ma arvan, selliste kõrvaltegevustega või asendustegevustega ei ole mõtet tegelda," lausus Võrklaev.