Tänavune juulikuu oli kahe Kesk-Eesti pere ja Paides asuva Järvamaa haigla jaoks väga traagiline. Kolmenädalase vahega hukkus sünnitegevuse käigus või vahetult pärast sünnitust kolm last. Haigla peaarst Külvar Mand ei mäleta, millal tema juhitavas haiglas viimati midagi sellist juhtus.

Eesti sünnitusabi on statistiliselt üks maailma parimaid ja juhtum on seda markantsem, et kogu riigis on viimase viie aasta jooksul sünnitusel surnud üldse keskmiselt 3,8 last aastas. Nii leinas perede kui ka mitme meditsiinieksperdi sõnul näitab Järvamaal juhtunu taas kätte murekohad sünnitusabis väljaspool Tallinna ja Tartut.

Pered ei otsi enda sõnul süüdlasi, vaid olid nõus oma delikaatset lugu jagama, et võib-olla päästa tulevikus mõne veel sündimata lapse elu. Imavere lähedal elav 36-aastane kolme lapse ema Miina tundis, et sooviks väga veel üht pesamuna.

"Kui nüüd oktoobris teada saime, need triibud tulid, siis oli nagu ooo, nagu esimest korda saaks, kuigi kolm last juba oli," meenutas ta.

Türil elav 22-aastane Hely, kellel varasemast kodus kasvamas juba aastane tütar ja pisut üle kaheaastane poeg, sai positiivse rasedustesti veebruaris. Kui kuu hiljem tehti esimesed uuringud, selgus, et lapsi on lausa kaks.

Kui naine 12. rasedusnädalal käis Tartus Oscari testi (sünnieelne loote kromosomaalsete haiguste ja rasedusekomplikatsioonide skriiningtest) tegemas, öeldi talle, et tegemist on ühe munaraku kaksikutega, nad olid kahe eraldi lootekoti sees, aga neil oli ühine platsenta.

"Tartus öeldi mulle kohe, et hakkame sind siis nägema iga kahe nädala tagant, et jälgida, et üks lastest ei muutuks doonoriks, üks lastest ei jääks kasvus maha ja sellise jutuga ma läksin ka Paidesse enda ämmaemanda juurde, kes ütles, et tema nagu ei näe vajadust, et iga kahe nädala tagant seda ultraheli teha. Et meil käivad Järvamaa haiglas arstid Tallinnast, kes siis tegelevadki nii-öelda riskirasedatega. Kui nemad siin on, siis tehakse ultraheli," rääkis Hely.

Esimene vastuolu ongi Hely sõnul see, kuidas spetsialistid, kellega ta oma kulul Tartus konsulteeris, manitsesid loodete arengut tihedalt jälgima, aga Paide haigla sünnitusosakonnas ei peetud seda vajalikuks. Kuigi Miinal hakkas vahepeal haiget tegema varem opereeritud selg, kulges tema rasedus eriliste komplikatsioonideta. Kuna aga laps ei kiirustanud tulemisega, läks naine 3. juuli hommikul haiglasse sünnituse esilekutsumisele.

Hoolimata manustatud preparaatidest ei tahtnud sünnitegevus kuidagi käivituda. 4. juuli ööl vastu viiendat tulid ära looteveed, aga laps ei tahtnud ikka ilmale tulla. Viimane arstlik kontroll toimus 5. juuli õhtul. Sealt edasi oli Miina palatis omapäi. Hommikul ärgates andis millestki teistsugusest märku asjaolu, et kui kogu raseduse vältel oli naisel kogu aeg palav, siis nüüd järsku külm. Ämmaemand kutsus naise sünnitustuppa ja hakkas lapse südametoone otsima, aga ei leidnud neid. "Siis tuli just vahetus, tuli teine ämmaemand tööle ja ta ütleb talle, et ma ei leia üles seda. Siis otsivad ja lõpuks kutsusid arsti ja tehti ultraheli ja siis ultrahelis ütles arst mulle, et beebiga on pahasti... Ja loomulikult ma olin seal, et ei, ehk on võimalus ikka, aga jah, enam ei olnud beebit," jutustas Miina.

Mis protsessid vallandas, seda ei ole võimalik täpselt öelda, kuid hilisem ekspertiis tuvastas, et platsentas tekkis põletik, see hakkas irduma ja laps lämbus. Kui Miina meelest venitas haigla sünnituse esile kutsumisega, siis peaarsti sõnul järgiti haiglas tavalist praktikat.

"Hetkel midagi nagu teistmoodi teha, ma küll ei oska öelda. Teadupärast ööpäevaringselt me neid sünnitajaid ei monitoori ei meil siin ega ka kusagil mujal sünnitusmajades. Kui tekivad probleemid, siis neid ka kohe niimoodi onlainis lahendatakse," kommenteeris Küvar Mand.

See võinuks olla saatuslik anomaalia, mis ei lähe suure kella külge, kuid kolm nädalat hiljem juhtus teine tragöödia. Nimelt avastasid Tartu arstid Hely loodetel transfusiooni sündroomi ehk üks loode sai rohkem verd kui teine. 25. juulil pidi Hely minema Soome, kus laseri abil loodete vereringe eraldatakse, aga hommikul kell 4 puhkesid tal looteveed. Naine kutsus kiirabi ja Türi brigaad jõudis kohale 5-10 minuti pärast, kui naisel olid ebakorrapärased valud.

"Kiirabile ma ütlesin, et palun ärge viige mind Paidesse, sest Paides ei saa enneaegsete lastega mitte midagi teha. Nad olid nii sügavalt enneaegsed."

Olukord oli kriitiline, sest Hely rasedus oli kestnud vaid viis kuud – täpsemini 22 nädalat ja kolm päeva – ehk lapsed olid sügavalt enneaegsed. 

"Kiirabibrigaad ütles, et nad saavad aru sellest, Paides tõesti ei tehta midagi ja et nad konsulteerivad Tartu või Tallinna haiglaga. Mispeale nad istusid mul sinna telekatuppa maha ja hakkasid googeldama haiglate numbreid. Kahjuks Tartu numbrit nad ei leidnud. Nad leidsid ITK numbri. Sealne – ma eeldan siis, et ämmaemand – ütles, et tuleb viia lähimasse haiglasse ettevalmistamisele," jutustas Hely.

Dokumendid näitavad, et kiirabi saabus Hely juurde kell 4.16, vahepeal mõeldi umbes veerand tundi, mida temaga teha. 17 kilomeetri kaugusel asuvasse Järvamaa haigla EMO-sse jõuti temaga alles kell 4.48.

"Ma ütlesin kohe juba EMO-s, et ma soovin kopse ettevalmistavaid süste, sünnitust aeglustavaid tablette, mille peale siis lõpuks naistearst ütles mulle, et kõigepealt me vaatame, kas nad on üldse elus ja siis me tegutseme edasi," meenutas Hely EMO-s toimunut. Kui arst veendus, et looteveed on tõesti puhkenud ja naine küsis uuesti tablette ja süste, olevat naistearst talle öelnud, et kopse ettevalmistavaid süste tal anda ei ole, sest tal on pool doosi.

"Ämmaemand ütles, et meil on pool kogust ja selle pealt lähtuvalt siis doktor (Szirko) ei raisanud aega, et minna täpsustama selle ravimi formulari kuju, vaid oli selge, et see tund aeg selle ravimi manustamist kas meil või Tartus antud hetkel ei muuda nende patsientide saatust," kommenteeris Külvar Mand.

Tagantjärele tunnistasid kõik spetsialistid, kellega "Pealtnägija" selle loo tegemise käigus konsulteeris, et Hely võinuks kohe transportida kõrgema etapi haiglasse, nagu näeb ette ka ametlik enneaegse sünnituse ravijuhend. Kuid tol hommikul valitses segadus.

Hely sõnul olevat naistearst öelnud, et Ida-Tallinna keskhaigla teda vastu ei võta, kuna ta oli Tartu Ülikooli kliinikus arvel. Külvar Mand vahendab doktor Gabor Szirko kinnitust, mille kohaselt ei ole ta väitnud, et Helyt ITK vastu ei võta. "See, kuhu patsient läheb edasi, missugusse haiglasse lähtuvalt tema anamneesist, lähtuvalt tema varasemalt teostatud uuringutest ja kõigest muust, siis see antud hetkel on puhtalt selle tohtri vastutus ja kompetents," sõnas Mand.

Kui Järvamaa haigla ütleb, et nemad ei keelanud Tallinna sõita ja väidab, et sünnitaja võinuks viia emba-kumba haiglasse, siis transpordiga tegelenud Tartu Kiirabi kinnitas kirjalikus kommentaaris: "Kui Järvamaa Haiglasse kutsuti Tartu Kiirabi Paide brigaad tegema transporti Tartu Ülikooli Kliinikumi, siis tõesti üks brigaadi liikmetest küsis sealselt valvegünekoloogilt, kas nad ei võiks viia naist hoopis Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Vastuseks öeldi, et naine tuleb viia Tartusse, kus ta on arvel, ja et ITK ei võtvat teda seetõttu vastu."

Lõpuks, kell 5.30 startis uus kiirabiekpiaaž, Hely pardal, Tartu suunas. Üks asi on vahepeal kaotatud aeg, aga tagantjärele on selge, kuidas jahmerdamise käigus läks kaotsi ka info. Ametlik väljakutse info kõlas, et saadetakse "22 nädalat täis rase raseduse säilitamiseks". Alles teel olles sai uus brigaad aru, et sünnitaja olukord on kriitiline ja kutsus omakorda Tartust arsti tee peale vastu, kes kohtus nendega Laevas.

"Hästi kiiresti toimus see arstide ja õe vaheline vahetus, üks läks autost välja, teine tuli peale ja me kohe startisime. Ja ma mäletan, et kui mul oli see viimane press, kus ma ütlesin, et ma enam ei jõua, palun uskuge mind, ma enam ei jõua neid üle hingata ja 6.14 sündis esimene kaksik kiirabiautos," rääkis Hely. Haiglast oldi sel hetkel kahe, kolme minuti kaugusel.

Haiglasse jõudes kuulas lastearst lapse südametööd ja Hely sõnul süda töötas. Mõni minut hiljem sündis ka teine kaksik, aga ellu ei jäänud neist kumbki.

Ametlik epikriis kinnitab, et Tartu lastearsti teavitati kell 6.13. Esimene laps sündis kiirabiautos kell 6.14, teine haiglas kell 6.17.

Külvar Mand kinnitab, et iga sellise juhtumi puhul jääb meedikute peas keerlema mõte, mida saanuks paremini või teisiti teha, ent antud juhul manitseb ta jääma ka realistlikuks. "See 22 pluss kolm päeva. Me teame, et 22. rasedusnädal on see, et kõik, mis on enne seda, loetakse abordiks ja raseduse katkemiseks," selgitas Mand.

Ühelt poolt ütleb staažikas peaarst selgelt, et nii sügavalt enneaegseid on väga väike võimalus päästa, teisalt näitab ka statistika, et tegemist on siiski väga haruldase juhtumiga. Sünnitegevuse käigus – nagu Miina puhul see juhtus – sureb Eestis aastas keskmiselt 3,8 last. Esimese päeva jooksul pärast sünnitust – nagu Helyl juhtus – sureb Eestis aastas samuti keskmiselt 3,8 last.

"Statistika mõttes võibki olla niimoodi, et selles väikeses haiglas ei ole aastaid olnud ühtegi surnultsündi ja siis on mitu tükki järjest, aga siin ei saa sellel toetudes öelda, et süüdi on haigla," sõnas Tervise Arengu Instituudi raseduse infosüsteemi juht Kärt Allvee.

Hely pöördus tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni, mis peaks hindama, kas tema puhul oli mingi raviviga või mitte. Miinal enda sõnul selleks jaksu ei jagu.

Konkreetsetele juhtumitele hinnangut andmata möönavad nii tervisekassa, sotsiaalministeerium kui Eesti Naistearstide Liit, et haiglas, kus toimub alla ühe sünnituse päevas, kvaliteet langeb. Konkreetselt Järvamaa haiglas nägi mullu ilmavalgust 231 beebit.

Sünnituse vastu võtmiseks on kogemusi vaja, viitas tervisekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas naistearstide seltsi seisukohale.

"Mida see tegelikult tähendab? Ühe sünnitusosakonna pidamine haigla jaoks tähendab, et tal peavad olema pidevalt viie ämmaemandaga töölepingud ja viis ämmaemandat peab tal olemas olema, viis naistearsti, lastearsti võimalus kiirelt kutsuda, anestesioloogilise tiimi kiire valmisolek. Need asjad kokku tegelikult tähendavad iga sünnituse vastuvõtmist," selgitas Tähnas.

Avalikkuses pälvis palju tähelepanu kui paljuski just kvaliteedi languse tõttu suleti 2018. aastal Valga ja 2019. aastal Põlva haigla sünnitusosakonnad. Kui toona oli lisaks neile kahele Eestis veel neli sünnitusosakonda, kus toimus keskmiselt alla ühe sünnituse ööpäevas, siis tervisekassa andmetel on vahepeal juurde tulnud kolm. Ehk praegu on kokku seitse haiglat, kus toimub alla ühe sünnituse päevas, seal hulgas näiteks Narvas, Rakveres ja Ida-Viru keskhaiglas.

Tervise Arengu Instituudi raseduse infosüsteemi juht Kärt Allvee kummutab ka väikehaiglate sünnitusosakondade sulgemisega kaasnenud hirmu, nagu kaasneks sellega massiline sünnitamine kiirabiautodes. "Midagi sellist ei ole juhtunud," kinnitas Allvee.

"Eestis on praegu 12 haiglat, kus saab sünnitada ja kolm asutust, kellel on kodusünnituse luba ehk need naised, kellel on tahtmine valida kodusünnitus ja see raseduse seisund seda võimaldab, neil on see võimalus täiesti legaalselt olemas."

Seega, kokkuvõttes on umbes pooled sünnitushaiglad või osakonnad rahvusvahelistele standarditele toetudes sündide vähesuse tõttu kvaliteedi langemise riski all. Ametlikult ja avalikult ei räägi nende sulgemisest aga ükski ametnik ega haiglajuht. Küll rõhutavad kõik asjaosalised, et algusest peale teada riskirasedad nagu Hely peaksid olema arvel suuremates haiglates Tartus või Tallinnas.

Doktor Gabor Szirko, kes kaksikutega tegeles, saatis eraldi kommentaari, milles rõhutas, et teadaolevalt pole nii sügavalt enneaegseid mitmikuid kusagil õnnestunud päästa. Ta avaldas siirast kaastunnet ja on soovi korral valmis peredele andma üksikasjalikke selgitusi. Tema sõnul arutati haiglas asja ja tehti vajalikud korrektiivid sarnaste olukordade paremaks käsitlemiseks.