Kõigist sündidest moodustavad enneaegsed umbes viis-kuus protsenti. Pelgulinna sünnitusmajas tuleb igal aastal liiga vara ilmale umbes 150-200 imikut ning iga selline laps vajab poole rohkem tähelepanu ja hoolt.

"Üks enneaegne laps on meil praegu. Tema küll on üsna hilisenneaegne, 36+6 nädalat meie juures. Aga enneaegseid on meil ikkagi igal nädalal," rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla ämmaemandusjuht Kadri Madar.

Enneaegsetel lastel esineb näiteks hingamisprobleeme ja kollasust. Nad on ka enim ohustatud haigustest ning puuetest, kuid üle 90 protsendi jäävad ellu.

Madari sõnul pole enneaegsust tänapäeval võimalik täiesti ära hoida, kuid pikk tee arstide ja vanemate teadlikkuse tõstmisel on käidud. Samuti on tehnoloogia palju arenenud.

"Enneaegsete ravi on väga kallis, see aparatuur, mida me vajame, on väga kallis, koolitused on väga kallid, aga hetkel oleme me väga heas seisus," ütles Madar.

Sünnitushaiglate võimalused enneaegsete lastega tegelemiseks on üle Eesti aga väga erinevad. Kuna enneaegsetel lastel on suurem risk hilisemate tervisehäirete tekkeks, tuleks MTÜ Enneaegsed Lapsed juhi Kristel Kuke hinnangul parandada teadlikkust ka näiteks õppeasutustes ning senisest enam toetada vanemaid pärast haiglast lahkumist.

"Kui pere saab haiglast koju, et ka siis ei jääks nad üksinda, vaid oleksid ka siis toetatud igapidi. Sest haiglas on alati sul kõik juures, saad küsida, aga kodus olles ei ole kedagi juures ja siis võib tekkida järgmine ehmatus, et mida ma nüüd teen," selgitas Kukk.

Igal sügisel kogub MTÜ Enneaegsed lapsed pisikeste ilmakodanike jaoks annetusi. Tänavu kogutakse nelja haigla vastsündinutele esimesi beebitekke.

Kahe lapse ema Eliisa Ladva, kes projektist osa võtab, ütles, et teki valmistamine ei pea olema keeruline protsess, kuid nõuab korralikult aega. Enneaegsete lastega on kokkupuuteid temalgi.

"Lähedased sõbrad, päris mitu isegi ja sellist imelist lugu, kus väga-väga vara sündinud beebid on nüüdseks suured põnnid," ütles Ladva.