45 meetri kõrgune terasest tünn on esimene omataoline Eestis, sest mahutab umbes 10 000 kuupmeetrit vett ning võimaldab salvestada kuni 500 megavatt-tundi soojust.

"Ülemistes tünniosades on kuum vesi ja tünni alumistes osades on jahe vesi. Nendel hetkedel, kui meil on soojust puudu, saame võtta kuuma vett ja suunata Tartu linna sooja võrgukütteks. Ja nendel hetkedel, kui kateldel on vaba soojusvõimsust ja kodanikud ei taha sooja, nendel hetkedel paneme ülejäänud soojuse tallele salvestisse," selgitas Gren Tartu soojussalvesti projekti eestvedaja Margus Raud.

Tartu külje all Lohkvas asuvas elektrijaamas kasutatakse kaugküttesoojuse saamiseks juba praegu üle 80 protsendi ulatuses hakkepuitu. Uue soojussalvestiga loodetakse kalli maagaasi osakaalu tootmises veelgi alla tuua. Mahuti vähendab ettevõtte sõnul nende CO2 heidet ligi 2000 tonni aastas.

"Me saame soojal perioodil päevasel perioodil toota hakkpuidust rohkem soojust. Me ei hakka hakkpuidukatlaid alla koormama, toodame samamoodi soojust edasi, salvestame selle salvestisse ja siis öisel ajal või külmal perioodil väldime fossiilkütuse katelde käivitamist," ütles Gren Eesti äride juht Margo Külaots.

Salvesti tagab ka parema varustuskindluse, kui mingil põhjusel mõni katel seiskuma peaks. Näiteks kui õues on null kraadi, kataks see ära kolmandiku kogu Tartu linna kütmiseks vajalikust soojusest. Uue salvesti mõju kaugkütte klientide rahakotile suur ei ole.

"See maht ei ole küll nii suur, et otseselt hinda langetama hakkaks, aga see võimaldab süsteemi ja tarnekindluse ehitada üles, et kui meil peaks korduma eelmise sügise stsenaarium, kus gaasihind hüppas 300 euroni megavatt-tunnile. Tegelikult oleks seda vaja olnud juba eelmine sügis, me oleks saanud juba väga palju vähendada kalli kütuse kasutamist," lausus Külaots.