"Nad kasutaks merelt välja lastavaid droone, mis on peidetud kaubalaeva konteinerisse; see ei ole üldse keeruline," ütles anonüümsust palunud Leedu kaitseministeeriumile lähedane allikas El Mundole.

Sellise eskalatsiooni võimalus on olnud lehe hinnangul juba mõnda aega üleval, kuna Moskva on korduvalt väitnud, et relvade ja luureandmete pakkumine ning sõjaliste nõunike saatmine Ukrainale muudab lääneriigid sõja osapooleks ja sellega seaduslikeks sihtmärkideks. Seni on Venemaa tegutsenud allpool sõjalise konflikti lävendit, vältides samme, mis võiksid esile kutsuda NATO koordineeritud vastuse. Samas on Venemaa korraldanud Ukrainat toetavates riikides üha ulatuslikumalt sabotaažiakte, mille eesmärk näib olevat piiride kompamine ja reaktsioonide testimine.

El Mundo kirjelduse kohaselt leidis esimene eskalatsioon aset aasta tagasi, kui 19 laskemoonata drooni kaldusid Poola õhuruumi. Suur pöördepunkt saabus hiljutise drooniintsidendiga Leipzigi lennujaamas, mille korraldamise Saksamaa võimud omistasid Venemaa luurele.

El Mundo toob Leedu allikale viidates välja ka selle, millist tüüpi drooni võiksid venelased Hispaania, Prantsusmaa või Itaalia vastu kasutada. Tegemist oleks umbes kaks meetrit pika kere ning 2,5-meetrise tiibade siruulatusega ründedrooniga Gerbera, mis kaalub kuni 18 kilogrammi, lendab kiirusega umbes 160 kilomeetrit tunnis ja maksimaalselt kuni 600 kilomeetri kaugusele. Gerbera tegelik lennuulatus sõltub siiski ka sellele paigutatud lõhkeaine kogusest ja tuulest. Kaubalaev võib transportida mitut sellist lennumasinat ning neid saab välja lasta palju lihtsamalt kui märksa suuremaid Shahedi või Gerani droone.

El Mundo reports that the CIA has warned Spain, France, and Italy that Russia could be planning drone attacks against them.

The containerized drones would be launched from cargo vessels in the Mediterranean Sea pic.twitter.com/RhP86lxA1k

— Visegrád 24 (@visegrad24) September 24, 2026

Laevalt, mis asub 200–300 kilomeetri kaugusel rannikust, kestaks drooni lend 1-2 tundi. Väike lõhkeainelaeng (umbes viis kilo) ei ole piisav mõne suure rajatise hävitamiseks, kuid võib põhjustada tulekahju, kahjustada kaitsmata seadmeid või peatada ajutiselt sadama või lennujaama töö. Taotletav mõju võiks seega olla lisaks materiaalsele kahjule ka poliitiline ja majanduslik.

El Mundo märkis, et Leedu – nagu ka teised riigid – said selle info varsti pärast CIA direktori John Ratcliffe'i salapärast Moskva-visiiti 25. augustil. Ratcliffe saabus USA sõjalennukiga, mis oli teinud vahemaandumise Riias. Avalikult ei ole teada, et ta oleks Lätis kohtumisi pidanud, kuigi ühe Balti riigi diplomaatilised allikad kinnitavad, et nad teadsid tema reisist ette ning said hiljem infot selle sisu kohta.

Hispaania leht tõi ka välja, et väljaanded The Wall Street Journal ja Politico väitsid, et Ratcliffe läks Venemaad hoiatama igasuguse NATO-vastase rünnaku või provokatsiooni eest.

Hoiatusest teadlike allikate sõnul teavitati ka Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia valitsusi, et Venemaa valmistab ette võimalikku droonioperatsiooni nende vastu. See hoiatus langeb kokku ka Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ebatavalise reaktsiooniga: pärast seda, kui ta pidas 16. septembril kaitsenõukogu, kutsus ta kaks päeva hiljem Élysée paleesse kõigi erakondade juhid ja 2027. aasta presidendivalimiste kandidaadid.

Mitu küsitletud kaitseanalüütikut on kinnitanud, et nad teavad Euroopa välisministeeriumides levinud CIA raporti olemasolust. Nende sõnul kirjeldab raport rünnakut väga üksikasjalikult ning prantslaste hinnangul on see info suure usaldusväärsusega, märkis El Mundo.

El Mundo: ЦРУ предупредило европейские правительства о возможной атаке российских дронов на Испанию, Францию или Италию — подробности читайте в треде pic.twitter.com/POQU0m5QV8

— Дождь (@tvrain) September 24, 2026

Miks rünnata Hispaaniat, Prantsusmaad või Itaaliat?

El Mundo toob ka välja, miks selline rünnak võiks toimuda: kõigis kolmes riigis toimuvad 2027. aastal valimised ning neis tegutsevad radikaalsed jõud, kes võivad ära kasutada hirmu ja sõjaväsimust Ukraina suhtes. Eelkõige Prantsusmaal ja Itaalias poliitilisi jõude, millel on Kremli huvidega ühtivad seisukohad või isegi kontakte Venemaal.

Leht tõi välja, et alles kolmapäeval seostas Prantsuse vasakpopulistide liider ja presidendikandidaat Jean-Luc Mélenchon Venemaa ähvarduse suurenemise Euroopas Ukraina kaugrünnakutega Venemaa territooriumil.

Venemaa sõjalisele strateegiale spetsialiseerunud Briti analüütik Keir Giles, kes töötas Ühendkuningriigi kaitseakadeemia juures, hoiatab, et Hispaania kaugus Venemaa piirist ei taga talle julgeolekut.

"Sihtmärgiks ei pruugi tingimata olla eesliiniriigid. Sihtmärk on seal, kus asub Euroopa kõige nõrgem koht," ütles ta. Võimalike haavatavate kohtadena nimetas ta selliseid riike nagu Ühendkuningriik või Hispaania, kes ei ole investeerinud Venemaa ohule vastavatesse integreeritud õhu- ja raketitõrjesüsteemidesse.

Gerbera tabamusel oleks psühholoogiline mõju

Kaubalaevalt välja lastud Gerberade puhul ei peaks operatsiooni peamine eesmärk olema suure hävingu põhjustamine. Umbes nelja- või viiekilogrammise lõhkeainelaenguga on droon kasulikum lennujaama sulgemiseks, tulekahju tekitamiseks, sõjaväerajatise kohal lendamiseks või näitamaks, et Venemaa suudab jõuda Euroopa tagalasse, kirjeldas El Mundo.

"Venemaa jälgib, kus on sellisel tegevusel kõige suurem mõju, võttes arvesse vastupanuvõime puudumist, nõrka tsiviilkaitset ja poliitilist haprust," ütleb Giles. Sihtmärgi valik sõltub tema sõnul pidevalt muutuvast võrrandist: Moskva arvutab välja, kus võib saada suurima mõju, arvestades riske ja ressursse, mida ta on valmis kasutama.

Mõtet lasta droone välja merelt tutvustas juba aasta tagasi Ukraina väljaanne Defense Express: Gerberad, mida transporditakse nn varilaevastiku tankeritel ja lastakse rahvusvahelistest vetest välja katapultide abil.

"Venemaa Föderatsioon oli juba varem harjutanud mehitamata õhusõidukite väljalaskmist laevadelt. Näiteks korraldas Venemaa droonitootja ZALA, mis on seotud relvastuskontserniga Kalašnikov, 2020. aastal näidislaskmisi, saates droone välja liikuvalt aluselt," kirjeldas Defense Express.

2024. aasta oktoobris jätkas Venemaa neid katseid merelt.

Lisaks õppustele on Läänemerel juba aset leidnud ka ehmatav juhtum: veebruaris avastas Rootsi mereväeüksus drooni, mis oli õhku tõusnud Venemaa signaalluurelaevalt Žigulevsk Öresundi väinas. Rootsi võttis drooni alla, nimetades selle lendu oma õhuruumi rikkumiseks. Samal ajal viibis piirkonnas Prantsusmaa lennukikandja Charles de Gaulle.

Alles eelmisel nädalal, 14. septembril tulistas Venemaa sõjalaev kaks signaalraketti Taani sõjaväehelikopteri suunas, mis tegi Läänemere rahvusvahelistes vetes tavapärast seirelendu.

Venemaa sõjaliste ringkondade lähedastes kanalites esitletakse Vahemere lõunapoolset piirkonda juba võimaliku suunana, kust Prantsusmaad ähvardada, ning levitatakse isegi võimalike sihtmärkide nimekirja.

19. septembril, vaid päev pärast Macroni kokku kutsutud kohtumist, avaldas mõjukas Telegrami kanal Rõbar Vahemere kaardi pealkirjaga "Vene ravim Prantsuse ülbuse vastu". Tekst kujutas ette Geran-5 droonide tarnimist Alžeeriasse ning märkis, et need võiksid ulatuda Lõuna-Prantsusmaa lennukitehasteni, sõjaväebaasideni, tuumaelektrijaamadeni ja naftakeemiakompleksideni.

Si vous ne croyez pas que la Russie serait une menace pour la France , voici une carte postée par Rybar, une chaine Telegram affiliée au FSB russe

La carte montre les cibles potentielles de frappes du drone Geran-5 si un site de lancement était mis en place en Algérie ,… https://t.co/M0hgNKKbKT pic.twitter.com/vLR9XR28tK

— Clément Molin (@clement_molin) September 19, 2026

"Venelaste soovitud mulje on nende enda Spider Web," selgitab Leedu allikas, viidates Ukraina suurejoonelisele operatsioonile, mille käigus peitis Ukraina veoautodega Venemaa territooriumile veetud konteineritesse droonid, ilma et juhid sellest teadlikud oleksid, ning lasi need Venemaa lennuväljade lähedal välja, hävitades mitu lennukit.

El Mundo väitel seostavad Balti riikide luureallikad Venemaa suuremat agressiivsust kahjudega, mida Ukraina rünnakud tekitavad Venemaa energiasektorile. Venemaa hiljutisel sabotaažitegevuse intensiivistumisel on mitu eesmärki: vähendada toetust Ukrainale, tekitada NATO-s lõhesid ja hirmutada Euroopa elanikkonda.

Sarnast infot on ka Poolal, mille peaminister Donald Tusk on hoiatanud võimalike Venemaa drooni- või raketirünnakute eest riikide vastu, kes Ukrainat abistavad, ning märkis, et riigid on juba näidanud oma võimet selliseid operatsioone peatada või nende toimepanijaid ja tellijaid tuvastada.

Leht toob ka välja, et Gerberad on juba lennanud Euroopa Liidu taevas: Poola ranniku lähedalt hiljuti leitud Gerbera-2 kandis umbes nelja kilogrammi lõhkeainet koos sütikuga. Selle juhtumi puhul ei toimunud drooni väljalaskmine siiski merelt, vaid tõenäoliselt saabus droon Kaliningradist, läbides Leedu. El Mundo rõhutab ka, et selline meetod ei ole Venemaale ainuomane: ka Ukraina laseb droone välja merel asuvatelt platvormidelt.