ÜRO peaassambleel kõneldes lubas Netanyahu võitlust jätkata. "Me võidame. Meil pole muud valikut," sõnas ta.

 Vastuseks delegaatide lahkumisele ütles ta: "Kui saalis on veel moraalseid argpükse, kes ei ole lahkunud, siis palun tehke seda kohe."

Samuti lükkas Iisraeli peaminister tagasi süüdistused, nagu paneks Iisrael Gazas toime genotsiidi.

Mõni tund varem hoiatas Palestiina president Mahmoud Abbas ÜRO-le saadetud videosõnumis, et Iisraeli poliitika – eelkõige juudiasunduste ebaseaduslik laiendamine okupeeritud Jordani Läänekaldal – ohustab "Palestiina rahva elu ja eksistentsi nende enda kodumaal".

Samuti seab Iisraeli poliitika tema sõnul ohtu kahe riigi lahenduse, mis on rahvusvaheliselt toetatud rahuplaan Iisraeli ja palestiinlaste vahel.

Abbasi sõnul on Iisraeli sõjavägi allutanud palestiinlased Gazas "tapmisele, hävitamisele, näljutamisele ja sunniviisilisele ümberasustamisele, samuti genotsiidisõjale".

Palestiina juht esines iga-aastasel kogunemisel videosilla vahendusel, kuna talle keelduti USA sissesõiduviisat väljastamast.

Netanyahu, kelle suhtes on Rahvusvaheline Kriminaalkohus andnud väidetavate sõjakuritegude tõttu välja vahistamismääruse, kritiseeris teravalt riike ja juhte, kes on talle etteheiteid teinud.

"Nad süüdistavad Iisraeli, väikest Iisraeli, kolonialismis – millises kolonialismis? Ja kes meid süüdistavad? Nende hulgas on britte ja prantslasi. Jumala eest, nemad mõtlesid selle termini välja," sõnas ta.

Seejärel nimetas ta Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani türanniks, süüdistades teda Palestiina relvarühmituse Hamas toetamises.

Erdoğan ütles teisipäeval ÜRO-s, et Gazas ja Jordani Läänekaldal toimuv ebaõiglus riivab sügavalt inimkonna südametunnistust.

Netanyahu sõnavõtt tõi kaasa terava vastuse Türgi presidendi kantselei kommunikatsioonidirektorilt Burhanettin Duranilt.

Riikliku uudisteagentuuri Anadolu teatel sõnas Duran, et Iisraeli peaministri tegevus, kus too kasutas ÜRO peaassamblee poodiumit Türgi ja Erdoğani vastu "alusetute süüdistuste" esitamiseks, on vastuolus ÜRO "rahu, õiguse ja dialoogi ideaalidega".

Iisraeli juht kritiseeris ka New Yorgi vasakpoolset linnapead Zohran Mamdanit, kes lubas varem Netanyahu vahistada, kuid tunnistas hiljem, et tal puuduvad selleks volitused.

"Pärast teie valimist linnapeaks ei tunne paljud juudid end New Yorgis enam turvaliselt," ütles Iisraeli peaminister.

Mamdani büroo teatas oma avalduses, et Netanyahu "kasutas kõnet alusetute valede kordamiseks, et õigustada palestiinlaste vastast genotsiidi".

Samuti tänas Netanyahu USA presidenti Donald Trumpi "julge juhtimise" eest, viidates veebruaris toimunud USA ja Iisraeli ühistele õhulöökidele Teherani vastu.

"Iisrael ja Ameerika tegutsesid koos mitte ainult enesekaitseks, vaid tsivilisatsiooni päästmiseks," ütles Netanyahu.

Lähenev valimiskampaania

Suur osa Netanyahu kõnest oli suunatud kahele sihtrühmale, keda tal on kõige enam vaja veenda: iisraellastele, kuna järgmisel kuul ootavad ees kriitilised valimised, ning ameeriklastele, arvestades Iisraeli kasvavat isolatsiooni ja toetuse murenemist välismaal.

Iisraelis on Netanyahu kunagine vaieldamatu kuvand julgeoleku tagajana sattunud üha suurema kriitika alla enne esimesi valimisi pärast 2023. aasta 7. oktoobri rünnakuid.

Mitmed poliitilised vastased on väitnud, et ta ei sobi ametisse, viidates Iisraeli meedia teadetele, mille kohaselt eiras Netanyahu hoiatusi Hamasi võimaliku rünnaku kohta. Netanyahu on seda kategooriliselt eitanud.

Netanyahu käitumist ÜRO poodiumil kasutatakse tõenäoliselt uuesti kampaanias.

BBC hinnangul näis, et massilise saalist lahkumise puhuks oli Netanyahu märkused "moraalsete argpükste" kohta juba ette valmistanud.

Tõenäoliselt kasutatakse seda vahejuhtumit tema kuvandi parandamiseks, näidates teda ainsa Iisraeli poliitikuna, kes suudab reaalselt astuda vastu riigi üha kasvavale ülemaailmsele kriitikute hulgale.

Kõnes leidus ka spetsiaalselt USA publikule mõeldud viiteid, sealhulgas Ühendriikide ja Iisraeli ühised rünnakud Iraanile ning Trumpi kiitmine.

Iisraelis sündinud, kuid Pennsylvanias noorpõlve veetnud Netanyahu on alati püüdnud jätta muljet, et tal on ainulaadne võime kaitsta Iisraeli huve USA-s.

Vaatamata Washingtoni jätkuvatele relvatarnetele suhtub aga avalikkus temasse üha skeptilisemalt.

Küsitlused näitavad, et demokraatide toetus Iisraelile on tugevalt langenud ning vabariiklaste ajalooliselt kõrge toetus on samuti murenemas.

Kuulsustest meeleavaldajad peeti kinni

New Yorgis peeti kinni mitu inimest, kes avaldasid meelt Netanyahu visiidi vastu.

Nende hulgas olid Oscari võitnud näitleja Susan Sarandon ja Emmy pälvinud näitleja Hannah Einbinder.

Samuti peeti kinni demokraatide kongressi kandidaat Darializa Avila Chevalier ja New Yorgi linnavolikogu liige Chi Osse.

New Yorgi politsei (NYPD) esindaja sõnul reageerisid politseinikud teadetele "kooskõlastamata meeleavaldusest", kus protestijad blokeerisid ristmiku.

Iisraeli sõjavägi alustas maapealset pealetungi Gazas pärast Hamasi 2023. aasta 7. oktoobri rünnakut, milles hukkus umbes 1200 inimest ja võeti pantvangi 251 inimest.

Hamasi juhitava Gaza tervishoiuministeeriumi andmetel on Iisraeli sõjalise operatsiooni käigus Gazas hukkunud üle 73 920 inimese.

Eelmisel aastal teatas maailma juhtiv genotsiidiuurijate assotsiatsioon, et Iisrael paneb Gazas toime genotsiidi.

Rahvusvahelise Genotsiidiuurijate Assotsiatsiooni (IAGS) vastu võetud resolutsioonis märgiti, et Iisraeli tegevus vastab ÜRO genotsiidikonventsioonis sätestatud juriidilisele definitsioonile.

Iisrael on korduvalt eitanud, et nende tegevus Gazas on genotsiid, ning nimetab seda õigustatud enesekaitseks.

Tänavu 28. veebruaril alustasid Iisrael ja USA massilisi õhulööke Iraanile, väites, et arendab salaja tuumarelva.

Iraan vastas sellele raketi- ja droonirünnakutega Iisraelile ning naaberriikidest Pärsia lahe araabia riikidele, kus asuvad USA sõjaväebaasid.