Siseministeeriumi leheküljel andmed.eesti.ee on avaldatud surnud isikute isikukood, ees- ja perekonnanimi ning sünni- ja surmaaeg. Andmestikku uuendatakse igapäevaselt, kuid andmestikus ei kajastata uuemaid kui seitsme kalendripäeva andmeid.

ERR uuris ministeeriumilt, millised riskid kaasnevad selliste isikuandmete avaldamisega ajal, mil tehisaru abil sooritatud pettuste arv on suurenenud.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas selgitas, et surmaandmed olid avalikud ka varem, kuid kättesaadavad üksikpäringuga. Masinloetav fail võimaldab neid kiiremini töödelda, et asutused saaksid hoida ajakohasena oma liikmeskonna või kliendibaasi andmeid, märkis ta.

"See peaks vähendama ka lähedaste tõendamiskoormust, et näiteks lõpetada lahkunu ajakirjatellimus või elektrileping," sõnas Pungas. Ta tõi välja, et surmaandmete kasutajad on ka inimesed ise – eelkõige suguvõsauurijad, aga näiteks ka klassikokkutulekute korraldajad.

Pungas kinnitas, et ministeerium on teinud andmekaitsealase mõjuhinnangu ja kaardistanud võimalikud riskid.

Üks riskide maandamise meede on andmete avaldamine viibega: surmaandmed avaldatakse seitse päeva pärast nende rahvastikuregistrisse kandmist. 

"Viivituse eesmärk on vähendada võimalust, et lähedane saab surmast teada avaandmestiku kaudu. Viivitus vähendab ka riski, et avaandmetesse jõuab valeinfo elava inimese surmast, sest rahvastikuregistrisse valesti sisestatud andmed jõutakse enne avaldamist parandada," märkis Pungas.

Ta lisas, et statistikaamet ja tervise arengu instituut on ka vaadanud üle oma avaldatava surmapõhjuste statistika detailsuse, koondanud laste vanuserühmi ning piiranud väikese esinemissagedusega andmete avaldamist soo järgi – nii välditakse olukorda, et andmekogusid kõrvutades võiks kõrvaline isik saada detailsemat infot alaealise surmapõhjuse kohta.

"Surmaandmetes sisalduva nime ja isikukoodi põhjal lepinguid sõlmida ei saa. Selleks on vaja ka isikut tõendavat dokumenti. Dokumendid aga tunnistatakse rahvastikuregistrisse surmafakti sisestamise järel kehtetuks," märkis Pungas.

Andmekaitse inspektsioon: andmeid tuleb enne avaldamist hinnata

Enne surnud inimeste andmete avaandmetena avaldamist tuleb hinnata, kas see võib kahjustada surnu lähedaste huve või riivata nende eraelu puutumatust, märkis andmekaitse inspektsioon (AKI).

 Andmekaitse inspektsioon juhtis möödunud sügisel siseministeeriumi tähelepanu vajadusele teha selleks andmekaitsealane mõjuhinnang. 

"Mõjuhinnangus tuleb kirjeldada, milliseid andmeid ja mis eesmärgil avaldatakse, ning hinnata, kas sellisel viisil andmete avaldamine on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne. Samuti tuleb läbi mõelda, milliseid ohte võib andmete avaldamine kaasa tuua ning kuidas neid ohte ennetada või vähendada," ütles AKI avalike suhete nõunik Maire Iro-Miller.

"Meile teadaolevalt on siseministeerium mõjuhinnangu koostanud, võimalikud riskid läbi hinnanud ja nende maandamiseks vajalikud meetmed kirjeldanud. Selline eelnev hindamine aitab tagada, et andmete avaandmetena avaldamisel on arvestatud ka surnute lähedaste huvide ja eraelu puutumatusega," lisas Iro-Miller.