Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Ligilt, kuidas pole suudetud suurtele huvirühmadele, nagu õpetajatele ja päästajatele juba aastaid riigieelarvet koostades vastu tulla. "Kogu aeg tullakse ja see on tegelikult minule kõige kurvem," ütles Ligi. Ta sõnas, et soovis minna valitsusse jutuga, et tuleks ära lõpetada privileegid, et kellegi palk tõuseb pidevalt teiste omast kiiremini.

Ojakivi selgitas, et kui valimised lähenevad, kaubeldakse välja lubadus – olgu see sada protsenti Eesti keskmisest palgast või õpetajate puhul 120 protsenti Eesti keskmisest – ja seda hakatakse poliitikutele meelde tuletama. "Kus viga tehakse: kas valimistel, kui lubatakse, või eelarvet koostades, kui ei täideta lubadust?" küsis ta.

Ligi näeb murekohta sõnamängus. Ta ütles, et sellised indekseerimised ja protsentidega mängimised on vähestel juhtudel adekvaatsed. "See sõnamaagia, et meile lubati – ma ei usu, et keegi on lubanud, see on pettus," ütles ta.

Ojakivi vastas, et sellised lubadused on mõnikord isegi koalitsioonileppesse kirja pandud. Ligi vastas, et need on kirjas eesmärgina, mitte lubadusena palku tõsta. "Ma ei usu, et keegi on niimoodi öelnud, ja kui on, siis on see olnud tema ebaprofessionaalsus ning seda tuleb konkreetselt inimeselt küsida," jätkas ta.

Ligi: haridusminister oli ettevaatamatu

Haridusminister Kristina Kallasele heidetakse ette neli aastat tagasi öeldut, et õpetajate palk moodustab 2027. aastaks 120 protsenti Eesti keskmisest palgast. Ligi vastas, et sel juhul oli Kallas ettevaatamatu. "Õpetajate palgad on vähegi pikemas vaates jõudnud sügavast august juba talutavale tasemele," lisas ta.

Õpetajad soovivad, et nende alampalk oleks 2312 euro kandis. Päästjate palga mahajäämus on aga pea kõige suurem. Praegu on pakkumine 1654 eurot. Ojakivi nentis, et kui see on päästjate alampalk, siis on sellega väga raske toime tulla.

"Inimesed teevad oma valikud ja neil on neid valikuid tihti mitu," vastas Ligi. "Mina ei oska sinna sisse vaadata, aga see toon, kuidas nad raha nõuavad, on mulle pehmelt öeldes vastumeelne," jätkas ta. Ligi sõnas, et päästjate palga tõstmine 2019. aastal 24 protsendi võtta polnud jätkusuutlik, sest järgnevatel aastatel palk enam ei tõusnud.

Ligi pole nõus suurte palgahüpetega

"Mina selliste palgahüpetega nõus ei ole," ütles ta. Ligi selgitas, et tuleb hinnata töö keerukust ja koormust ning mõelda kogu aeg struktuursetele reformidele. "Ei saa olla nii, et struktuur aina laieneb – järjest rohkem inimesi ja järjest kõrgema palgaga," sõnas ta ja lisas, et riiki vaevab nii tööjõupuudus kui ka rahapuudus.

Ligi ütles, et päästjate palgad tõusevad inflatsioonist rohkem või umbes samas suurusjärgus. Ta lisas, et kurta kõige kõvemini ei sobi nendel, kellele tehakse positiivne erand.

Ojakivi küsis, kas erakonnad, kes lubavad valimistel palgatõusu järgmisel neljal aastal valetavad. "Nii või teisiti valetavad, sest tegelikult ei indekseeri ükski valitsus neid palku eelarvestrateegias," vastas Ligi.