Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder märkis sel nädalal pressiteates, et Kaja Kallase kolmas valitsus on napi kuue kuuga andnud juba enam kui 30 korral erandkorras Eesti kodakondsuse inimestele, keda on vähemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud tahtlikult korda saadetud kuriteo eest.

"Poole aastaga on tehtud rohkem erandeid, kui mitu eelmist valitsust kogu ametis oldud aja jooksul," sõnas Seeder.

Seeder meenutas, et korduvalt kriminaalkorras karistatutele valitsuse eriotsusega kodakondsuse andmise võimalus tekkis Eesti seadusandlusesse 2006. aastal Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsiooni otsusena. "Viimase kahe riigikogu koosseisu juures on seda võimalust eriti aktiivselt kasutanud just Kaja Kallas peaministrina – tema esimene valitsus tegi kokku 25 erandit, teine, Isamaa vastuseisu tõttu, mitte ühtegi," märkis Seeder.

"Nüüd on erandite tegemine võtnud aga epideemilised mõõtmed, sest kuue kuuga on Eesti kodakondseks saanud üle 30 korduvalt kriminaalkorras karistatud inimest. Sealjuures on varasemalt valitsuse otsus alati olnud tõesti erandlik, sest tagasi lükatud taotluste arv on ületanud mitmekordselt erandite oma. Nüüd on olukord vastupidine: erandlik on see, kui tuleb kodakondsuse andmisest keeldumise otsus," osundas Seeder.

Isamaa fraktsiooni esimehe sõnul on oht, et trend jätkub, sest koalitsioon hääletas kolmapäeval riigikogus maha Isamaa eelnõu, mis oleks lõpetanud korduvalt kriminaalkorras karistatutele kodakondsuse andmise võimaldamise.

Läänemets: mida vähem Vene kodakondsusega elanikke, seda parem

Siseminister Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et valitsus jätkab kodakondsuse andmise protseduuriga pärast aasta kestnud Isamaa vastuseisu sellele valitsuses.

"Valitsuses kunagi lepiti kokku, sealhulgas oli üheks kokku leppinud pooleks erakond Isamaa, et millistel alustel me kodakondsust nendele isikutele anname. Eelmises valitsuses Isamaa ütles, et nemad ei soovi kodakondsust anda ja siis aasta aega kodakondsust ei antud," rääkis Läänemets.

"Kuna aasta aega vahepeal kodakondsust ei antud, siis sellepärast on numbrid korraks suuremad. Need aasta aega ootel olnud kodakondsuse andmised on sellel aastal ära tehtud," rääkis Läänemets.

Läänemetsa sõnul on valitsuse poliitika suunatud sellele, et siin elavad inimesed loobuksid Vene kodakondsusest. "Mida vähem elab Eestis Vene kodanikke, seda parem," ütles Läänemets.

Läänemets rääkis, et need kriminaalkorras karistatud inimeste kuriteod on valdavalt nooruspõlves sooritatud ning hilisemas eas on nad oma käitumist muutnud.

"Eranditult on tegemist inimestega, kes on need teod, mille eest nad karistada on saanud, toime pannud noorena. Kas 16-, 18-, või 22-aastasena. Kõigi puhul paistab silma see, et kui inimesed sellest nooruseast välja on jõudnud ja reeglina omale pere saanud, siis sellest hetkest alates pole neil enam karistusi," rääkis Läänemets.

Läänemetsa sõnul peab viimasest kuriteost mööduma 10 aastat, et saaks inimesele kodakondsuse anda.

Isamaa: Läänemetsa jutt ei pea vett

Isamaa pressiesindaja Viljar Voog ütles kommentaariks siseministri öeldule, et tema väited ei pea vett.

"Siseminister üritab väita, et erandida antud kodakondsuste näol on varasemate Vene kodakondsetega, kellele vaatamata korduvatest kriminaalkaristustest kodakondsuse andmine on kasuks Eesti julgeolekule. See väide ei pea vett juba seetõttu, et suvel Urmas Reinsalu kirjalikule küsimusele vastates tõi Läänemets välja, et selleks hetkeks tehtud 28 erandist vaid neli inimest olid varasemalt Vene kodakondsusega," lausus Voog.

"Viimase kolme kuuga on täiendav erand tehtud neljale korduvalt kriminaalkorras karistatud inimesele. See tähendab, et isegi kui arvestada maha eelmises valitsuses Isamaa vastuseisu tõttu andmata jäänud 11 kodakondsust, on erandite tegemiste arv ikkagi kõrgem kui taotluste tagasilükkamiste arv.
Sealjuures on oluline märkida, et tagasilükkamiste põhjus pole alati varasem kriminaalne minevik vaid ka näiteks varasem tegevteenistus välisriigi sõjaväes, mispuhul seadus keelab kodakondsuse andmise, isegi juhul kui tegu on liitlasriigi sõjaväega," kommenteeris Voog.