Kuigi enamik poliitikuid mõistis Hamasi terrorirünnaku Iisraeli pihta hukka vahetult pärast selle toimumist, tekitas Iisraeli sõjaline vastus Hamasile vaidlusi vasakpoolsete erakondade seas.

Kuigi enamik juhtivaid poliitikuid on hoidunud liiga terava Tel Avivi kritiseerimise eest, nõuavad aktivistid neilt karme sõnumeid. Lisaks on tekkinud lõhe kohese relvarahu nõudjate ja teiste poliitikute vahel.

Erakondade olukorda teeb keeruliseks see, et paljudes lääneriikides toimuvad lähiajal valimised, kirjutab Politico.

Ühendkuningriik

Briti opositsiooniline Tööerakond juhib umbes 18-protsendilise edumaaga valitsevate konservatiivide ees ning enamik analüütikuid ennustab leiboristide juhile Keir Starmerile järgmiseks Briti peaministriks saamist.

Lähis-Idas puhkenud konflikt on põhjustanud vastuolusid erakonna sees: muslimitest Šoti leiboristide juht Anas Sarwar ja Londoni linnapea Sadiq Khan nõuavad Starmerilt kohese relvarahu toetamist. Umbes kolmandik Tööerakonna Briti parlamendi alamkoja fraktsiooni liikmeid toetab samuti nõudmist relvarahu järele. Anonüümseteks jääda soovivad saadikud kardavad, et Iisraeli toetamine võib viia muslimitest valijate kaotuseni.

Starmer ei toeta relvarahu nõudmist. Erakonna juhi sõnul julgustaks see ainult Hamasi uusi terrorirünnakuid korraldama. Starmer on kulutanud aastaid Tööerakonna maine puhastamiseks süüdistustest antisemitismis.

USA

USA president Joe Bideni toetus Iisraelile on toonud kaasa tema populaarsuse languse muslimitest valijate seas. Bideni edumaa Trumpi ees muslimitest valijate seas on vähenenud ning muslimeid esindavad organisatsioonid ähvardavad, et muslimitest valijad võivad järgmisi presidendivalimisi boikoteerida.

Kuigi Ameerika valijad on üldiselt seni toetanud Iisraeli ja Palestiina konfliktis Iisraeli, on see hakanud muutuma. Viimane Gallupi küsitlus, mis tehti enne Hamasi rünnakut, näitas, et esimest korda ajaloos on USA-s rohkem Palestiina kui Iisraeli toetajaid. Muutuse põhjuseks on noorte valijate toetus Palestiinale, samas kui eakamad valijad jätkuvalt toetavad Iisraeli.

Bideni administratsioon lubas korraga võidelda nii antisemitismi kui islamofoobiaga muslimite seas toetuse parandamiseks. Lisaks avaldas Joe Biden toetuse humanitaarsetele pausidele konfliktis.

Hispaania

Hispaania vasakpoolne valitsus on Iisraeli ja Hamasi vahelise konflikti teemal lõhki. Olukord on seda raskem, sest valitsust juhtiv sotsialistide juht Pedro Sanchez püüab saavutada parlamendis tagasivalimise juulis patiseisuga lõppenud valimiste järel.

Kui Sanchez mõistis Hamasi toimepandut kui terroristlikku rünnakut hukka, siis Sanchezi vasakpopulistlik koalitsioonipartner Sumar keeldub nimetamast Hamasi terroristideks. Seda enam, Sumari esindaja Ernest Urtasun väitis, et Iisrael vastutab enda elanike vastu korraldatud Hamasi rünnaku eest, sest see "ebaseaduslikult okupeerib" Palestiinat.

Samuti nõudis Sumar koalitsiooniläbirääkimiste käigus Palestiina riigi ametlikku tunnustamist, kuid Sanchez keeldus seda ettepanekut toetamast. Siiski nõuavad nii Sanchez kui ka Sumar relvarahu Iisraeli ja Hamasi vahel.

Saksamaa

Saksamaa vasakpoolsed erakonnad on suuresti toetanud Iisraeli. Nii valitsevad sotsiaaldemokraadid ja rohelised kui ka opositsiooniline Vasakpartei hääletasid 10. oktoobril Iisraeli toetava ja Hamasi hukka mõistva parlamentaarse avalduse poolt.

"Ainus koht Saksamaa jaoks praegusel hetkel on olla Iisraeli kõrval," ütles Olaf Scholz parlamendisaadikutele pärast Hamasi rünnakut.

Saksa poliitikud ja valijad tunnevad vastutust Iisraeli ees holokausti tõttu. Siiski pole Saksamaa toetus absoluutne, sest Saksamaa jäi erapooletuks ÜRO hääletusel relvarahu nõudva resolutsiooni üle. Iisrael palus Saksamaad hääletama resolutsiooni vastu.

Kõrge muslimitest sisserändajate osakaaluga kogukondades ja linnades toimusid viimastel nädalatel meeleavaldused Palestiina toetuseks, seda vaatamata keelule enamiku selliste ürituste korraldamiseks. Mitmel meelavaldusel märkate Islamiriigi lippe ja loosungeid Hamasi toetuseks.

Rohelisest asekantsler Robert Habeck ähvardas hiljuti juudivihkajaid riigist väljasaatmisega.

"Antisemitismi ei sallita mitte mingil kujul," ütles Habeck.

Kanada

Kanada valitsevad liberaalid on surve all vasakpoolsete Uute Demokraatide ja roheliste poolt. Viimased erakonnad nõuavad valitsuselt avalikult relvarahu toetamist.

Kuigi liberaalide veidi rohkem kui 150 parlamendisaadikust hääletas üle 20 relvarahu nõudva avalduse poolt, ei toeta seda seisukohta Kanada peaminister Justin Trudeau, kes piirdub üleskutsetega humanitaarsete pauside korraldamiseks.

Holland

Hollandis toimuvad 22. novembril parlamendivalimised, millest Tööerakond ja rohelised võtavad osa ühise valimisliiduna.

Valimisliit aga on hakanud mõranema, sest tööerakondlasest valimisnimekirja esinumbri Frans Timmermansi selge toetus Iisraelile on vastumeelne paljudele rohelistele. Üks roheliste kandidaat isegi taandas ennast valimisnimekirjast.

Erakonnad otsustasid siluda vastuolusid tehes Gaza humanitaarolukorrale keskenduva ühisavalduse.

Itaalia

Itaalia opositsioonijuht on sattunud nii Palestiina kui ka Iisraeli toetajate kriitika alla.

Itaalia opositsioonilisi vasaktsentristlikke demokraate juhib juudi päritolu poliitik Elly Schlein.

Kui teda küsiti ühe telekanali eetris, kas tema toetab Iisraeli või Palestiinat, ütles Schlein, et ta toetab nii Iisraeli kui Palestiinat.

Demokraatide juhil tuleb leida ühise keele erakonna vasakpoolse ja mõõduka tiiva vahel. Esimene toetab tugevalt Palestiinat ja on kriitiline Iisraeli suhtes, samas kui mõõdukad saadikud toetavad Iisraeli ja liitlassuhteid USA-ga.

Samuti opositsiooni kuuluv populistlik Viie Tähe Liikumine on selgelt toetanud Palestiinat. Nii osalesid selle juhid relvarahu nõudval meeleavaldusel, samas kui Schlein jättis osalemata.

Vastuolud demokraatide ja Viie Tähe Liikumise vahel Ukraina toetamise osas on juba viinud Mario Draghi valitsuse kukkumiseni 2022. aastal ning toona opositsioonis olnud parempoolsete erakondade valimisvõiduni erakorralistel valimistel.

Prantsusmaa

Prantsusmaa juutide ja muslimite kogukonnad on mõlemad suurimad Euroopas. Prantsuse president Emmanuel Macron avaldas toetust nii Iisraeli õigusele ennast kaitsta kui ka andis korralduse Prantsuse ÜRO esindajal hääletada relvarahu nõudva resolutsiooni poolt.

Siiski nõudis osa Macroni enda erakonna saadikud avalikult presidendilt selgemat Iisraeli toetamist.

Prantsuse vasakpoolseid erakondi koondav opositsiooniline valimisliit on aga kokkuvarisemise äärel pärast seda, kui selle vasakpopulistist juht Jean-Luc Mélenchon keeldus korduvalt nimetamast Hamasi terroristlikuks organisatsiooniks.

Mélenchoni kommentaarid viisid selleni, et sotsialistid, rohelised ja isegi kommunistid ähvardasid katkestada koostöö tema erakonnaga ning astuda valimisliidust välja. Kuigi valimisliit pole veel lõplikult kokku varisenud, lõpetasid mitmed vasakpoolsed erakonnad koostöö Mélenchoniga järgmise aasta riigieelarve muudatusettepanekute koostamises.