Rein Sikk: saunade sulgejad hävitavad Eestit

Foto: Sven Arbet

Rein Sikk soovitab Vikerraadio päevakommentaaris kõigil, keda avaliku sauna sulgemise mõte külastab, pisut hoogu pidada ja mõelda sellele, kui tähtis saun Eestis tegelikult on.

Meil on olnud fantastiline sauna-aasta! Muuseumide, raamatukogude saunanäitused. Saunapealinnade leidmine, saunade korrastamise talgud, saunafilmid ja "Savvusanna sõsarate" unistus Oscarist. Kolm uut saunaraamatut. Vihtlemispidu ja avatud saunad Rõuges, liikursaunadest Sauna tänav Käsmus, saunafestival Hiiumaal, saunamaraton Otepääl. Koolide-lasteaedade saunaüritused, saunakonverents, saunaülikool. Eesti osalemine saunrituaalide MM-il. Saunade üle- ja kokkulugemine, kogukonnasaunade ehitamine-avamine, saunalugude kogumine.

Lisaks soomlaste erireisid me avalikesse saunadesse ja palju rahvusvahelist meediahuvi. Kõik kinnitab, et Eesti on eriline saunamaa. Eestlane leiab saunast vaimu- ja ihutervist. Iga saun on Eesti rikkus. Või nagu ütlevad sauna-aasta korraldajad Eesti Maaturismist: saun on eestlase inimõigus.

Sel taustal mõjuvad lausa uskumatuna teated soovidest sulgeda avalikke saunasid. Kõigepealt tuli hirmutav uudis Tapa vallast ja kõneles sealsete võimude tahtest Tamsalu avalik saun rahapuuduse tõttu sulgeda. Aasta eest kaalusid Tapa võimud muuseas ka muuseumide kinnipanekut ja mahamüümist.

Tamsalus kuulutati isegi viimane saunapäev välja, kui kõik äkki muutus. Nüüd kostab valla esindaja, et oli kommunikatsiooniviga. Või siis saabus arusaam, et sauna-aastal avaliku sauna sulgemine jätab narri mulje küll. Igatahes tõsteti Tamsalus piletihindu ja avalik saun tegutseb edasi avalikkuse huvides. Nüüd jääb vallavõimudel sellele avalikule teenusele vaid rohkem reklaami teha.

Hoopis raskem on Viljandi juhtum, kus kohalikku sauna ähvardab sulgemine rahapuuduse tõttu. Ei ole sulgejaid senini ohjeldanud ligi 300 sauna kaitseks kogutud allkirja ega ka hulk pahameelseid meediakajastusi. Isegi Soome saunasõbrad on Viljandi linnasauna kaitseks sule haaranud.

Huvitusin, kas ja kui palju on linnavalitsuse liikmed ise saunas käinud ja rahvaga suhelnud. Mu kirjale saabus abilinnapea Tonio Tamra vastus: "Saunaruum ei ole see ruum, kus peaks korraldama avalikke kohtumisi." Appi! Just saunades on hulk maailma asju ära parandatud. Meie saunapealinna Kadrina saunas on külas käinud 17 Eesti ministrit, sealhulgas neli peaministrit. Avalikest Kadrina-laadsetest kohtumisest, mida Viljandi võim pelgab, on sündinud hulk häid ideid.

Saunade sulgemine oli aasta eest kuuma teema ka Saarde vallas, kus kinni pidi minema Tihemetsa ja Kilingi-Nõmme sauna. "Valulik protsess," nendib vallavanem Raivo Ott, kellel on siiski ette näidata positiivne tulem. Nimelt on Kilingi-Nõmme saun kohalike entusiastide majandada, vald andis kingituseks tasuta kahe aasta saunapuud. Sama peaks peagi juhtuma ka Tihemetsas. Seega, saunad jäävad ellu, kui otsitakse lahendust, mitte ei kõlistata üksnes võtmetega.

Saunade sulgemismõtete juures valitseb kaks veidrat suundumust. Esiteks on kohaliku võimu kandjad ju teatavasti suured pensionäride eest hoolitsejad. Ikka nähakse vanainimestes head ja rõhutatakse seda head, mida vanurite heaks tehtud. Aga kõik muutub, kui jutuks tulevad peamiselt vanemaealise külastajaskonnaga saunad. Siis näeb võim korraga probleemi selles, et eakad saunas käivad. Et saunateenust kasutatavad vaid eakad, rõhutatakse just probleemina. Ei küsita, et vahest ongi eakad eakad just selle pärast, et käivad selles saunas, mida sulgeda tahetakse.

Teine veidrus saunateema juures tuletab meelde sovetiaja tsensoreid, kes väitsid: "Ma pole seda raamatut lugenud, aga tean see on Nõukogude-vastane." Ka praegu kipub jääma mulje, et osa ostustajad pole ise avalikus saunas käinud, aga teavad, et see tuleb sulgeda.

Soovitan kõigil, keda avaliku sauna sulgemise mõte külastab, pisut hoogu pidada ja mõelda sellele, kui tähtis saun Eestis tegelikult on. Ja küsida, et kas ei hävita me avalikku sauna sulgedes ka osakest Eesti omapärast.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: