Rein Sikk: löögem kaasa maailma suurimas saunasündmuses
Saunaminister Rein Sikk annab Vikerraadio päevakommentaaris teada, et soovib oma ametis midagi suurt ja ilusat ära teha.
Selleks, et kõik ausalt ära seletada ja teid maailma suurimale saunasündmusele kutsuda, tuleb alustada Jõhvi linnast. Sealne naksakas keskraamatukogu korraldas linna peatänaval saunapäeva. Käidi liikursaunades. Räägiti saunadest kui kogukonna kokkuliitjatest ning lõpuks pandi mulle pähe saunaministri kaabu, anti kätte portfell. Tänuks selle eest, et olen sauna-aastat takka lükanud.
No nii, suur tänu! Aga tänust osa kuulub ju Vikerraadiole, kus 2019. aastal kõlas eetris mu päevakommetaar üleskutsega hoida ja arendada Eesti saunakultuuri. "Teeme sauna-aasta ära, enneolematuna ja pärasttulematuna," nii hüüdsin eetris ... ja asi käima läkski ning ministri tiitli tõi. Ja ka tõdemuse, et tegelikult on saunaministri saunasõprade partei kümme korda suurem, kui kõik teised parteid kokku. Seega tuleb selle seltskonnaga ka suuri asju teha.
Tõesti, pisut kummalist kuulsust tuleb Eesti sauna kui eesti kultuuri ühe alussamba toetamiseks ära kasutada. Ja nii olengi sauna-aasta 2023 keskel taas saunamõtetega eetris. Seekord kutsun igaüht Eestimaal kaasa lööma maailma suurimas saunaürituses. See saabub juba sellel laupäeval, 10. juunil. Siis ootab saunatamisega tähistamist ülemaaline saunapäev. Aga miks?
Sellepärast, et Eesti saunasõbrad Eesti Maaturismi Ühingu eestvedamisel on otsustanud üle Soome lahe saunasilla ehitada. Kaasa lüüa 1996. aastast Soomes toimuvas ülemaalises saunapäevas. Ikka lootuses, et alati juuni teisel laupäeval saunatamisest ja lippude heiskamisest ei saaks üksnes Eesti ja Soome ühine tava. Algatusest võtku vedu kogu Põhjala. Ja hiljem ka muud saunalembesed rahvad üle ilma. Nii loodab ka üleilmne saunaorganisatsioon ISA, mille liikmeks Eesti mullu astus.
"Soome saunapäev on minu jaoks eriline rõõmupäev," nii mõtiskleb Eestis Soomet tutvustava Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi, üks saunapäeva tähistamise õhutaja. Ta jätkab: "Sel päeval sauna minnes tunnen erilist kuuluvust sugupõlvede pikka ketti. Tunnen rõõmu, et olen sündinud hullumeelse, loodust ja vabadust armastava Soome rahvakillu liikmena, kelle parimaks sümboliks on saun." Nii aateliset öeldud, et väärib vägisi järgimist ka hõimlaste poolt Eestis.
Teame, et ligi 90 protsenti soomlastest käib igal nädalal saunas. "Teisisõnu võib oodata miljoneid leiliviskeid ka tänavusel saunapäeval," lisab Hannele Valkeeniemi, kes on asutanud ka Soome-Eesti saunaseltsi. Tema loogikat järgides tõden, et kui isegi ainult üks miljon soomlast ja näiteks 100 000 eestlast sel päeval sauna läheb ja oma rahvuslipu heiskab, ongi ikkagi sündimas maailma suurim saunasündmus. Sellest osa saamine on igale saunasõbrale suur au ja võimalus.
Ja vähe veel! Ülemaalise saunas käimise ja saunapäeva juurde käib ka sajandite pikkuste juurtega saunarahu manifesti ette lugemine. Või vähemasti sellele mõtlemine. Saunarahu tähendab, et sauna minnakse rahulikul meelel ja sõbralikult. Ja veel: "Sauna ukse taha jäetakse pahameel, mured, vaidlused ja telefon. Kadedus ja hämarad mõtted asendugu tolerantsuse ja avameelsusega. Puhtaks saab ihu ja hing." On ju ilus ja tarviline rahukuulutus me rahutul ajal.
Ja kui ülemaalisel saunapäeval saunas käidud, rahu kuulutatud võib sündinu ka kirja panna ning muuseumile saata. Nimelt ootab kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiiv tänavu just saunalugusid. Ja kui tore on mõelda, et kunagi, näiteks aastal 2223 leiab keegi meie kauge järeltulija sealt arhiivist loo sellest, kuidas Eesti rahvas tähistas aastal 2023 sauna-aastat. Ja kuidas läks ülemaaliselt 10. juunikuu päeval sauna. Sellistest hetkedest unistamise nimel tasub elada ja unistada ja sauna minna.
Ikka vihaga, kuid vihata, armas saunarahvas! Puhta ihu ja hinge nimel. Eestlasi on nimetatud saunarahvaks, kelle saunatraditsioon ulatub aastasadade tagusesse aega. Millised lood seostuvad saunaga, mida räägitakse saunast, mida räägitakse saunas? Mis on saunas olnud hingel? Iga osaleja võib saata ka mitu lugu. Parimatele auhinnad. Kogumine kestab kuni 31. detsembrini 2023.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel