Kultuuriministeerium kontrollis, kuidas on kunstnike liit tänavu loometoetusi ja kunstnikupalka kasutanud, seades esikohale tänavu mais ilmsiks tulnud juhtumi, kus liit langes ulatusliku pettuse ohvriks. Auditi eesmärk oli juhtunu faktid täpselt kindlaks teha ja saada ülevaade, kuidas MTÜ toimib.

Auditi koostajad tegid kindlaks, et loometoetusi ja kunstnikupalka maksti välja õigustatud isikutele otsuste ja lepingute alusel, välja arvatud pettus, mille tõttu kanti tundmatute isikute kontodele kokku 680 051 eurot.

Selle aasta välja maksmata loometoetused ja kunstnikupalgad tasub MTÜ omavahendite ehk kinnisvara tagatisel laenu ning kinnisvara ja kunstiteoste müügi arvelt.

Järelevalve käigus ilmnes puudusi loometoetuste ja kunstnikupalga arvestuse korralduses ning sisemised kontrollmeetmed finantside juhtimisel polnud piisavad. Ka ei olnud liidul loometoetuste maksmiseks kinnitatud põhimõtteid, mida nõuavad seadus ja põhikiri.

Selgus ka, et kunstnike liidu raamatupidamise sise-eeskiri on aegunud ega vasta seaduse nõuetele. Raamatupidamisel oli seetõttu võimalik teha ise pangas makseid ilma teise isiku kinnituseta. Lisaks ei kasutatud piisavalt infotehnoloogilisi võimalusi, mistõttu sai pangas algatada makseid ilma raamatupidamisliku algdokumendita.

Auditis toodi välja, et liidu dokumendihaldust tuleb kaasajastada, nende isikuandmete kaitse korraldust täiustada ning tugevdada on tarvis ka andmekaitse, sealhulgas infoturbemeetmeid, mis pole praegu asjakohased.

Kultuuriministeerium andis kunstnike liidule puuduste kõrvaldamiseks aega kuni detsembrini.

Samas tunnustas ministeerium kunstnike liitu pettusega seotud kriisi juhtimisel ja kiirel muudatuste elluviimisel.

"Realiseerunud risk tähendas MTÜle põhivara müüki, lühiajalist krediidi võtmist ning oluliste protsesside ümberkorraldamist, mis jätkub aastal 2026 ja edaspidi," tõdes ministeerium.

Kunstnike liit nõustus märkustega, kuid tõi välja, et loometoetuste maksmise põhimõtted olid neil olemas ja seadusega kooskõlas, ent puudus volikogu kinnitatud kirjalik töökorraldus.

Liidu teatel on nad maist augustini juba mitmeid tegevusi kaasajastanud. Küll aga tõdes liit, et dokumendihaldust, andmekaitset ja infoturvet puudutavad nõudmised on peamiselt omatulust ja liikmemaksust rahastatud organisatsiooni jaoks väga mahukad ja vajavad liidult lisainvesteeringuid.

"Mõistame, et kultuuriministeeriumi strateegilise partnerina ja avaliku raha sihtotstarbelise kasutajana laienevad liidule kõik kõrged nõudmised
asjaajamise korra ja andmekäitluse osas, kuid juhime tähelepanu, et erinevalt riigi sihtasutustest ei laiene kodanikuühiskonna strateegilistele partneritele selles osas riigi tugi," teatas liit ministeeriumile.

Seetõttu võiks ministeerium kunstnike liidu hinnangul oma partnereid näiteks ka koolituste vormis toetada, sest pettusjuhtum toob välja keskmiste ja väikeste kultuuriasutuste administratiivse haavatuse.

Kunstnike liit korraldab toetusoksjoni, et osaliselt katta petuskeemiga saadud kahju. Sel reedel avatakse ARS-i kunstilinnakus toetusoksjoni teoseid tutvustav näitus, kus saab näha 162 oksjonile minevat teost. Erakorralise toetusoksjoni teoste valik annab läbilõike Eesti kunstielust. Näitus on avatud 19. septembrist 7. oktoobrini ning oksjon toimub 8., 9. ja 10. oktoobril.