Kui oktoobri lõpus Eestisse jõudes oli koerapoiss Xak vigureid täis, siis nüüd on ta hakanud juba viisakamalt käituma, ütles oma karjääris teist politseikoera kasvatav koerajuht Tõnu Kohver.

"Ta on mõned päevad rohkem kui kuu aega minuga olnud ja esmased reeglid hakkavad kodus juba paika saama, seega on asi paremaks läinud. Alguses oli ikka raske, just logistiliselt: ta tahab tihti õue saada, et õpiks ära, et tuppa häda ei tee," rääkis Kohver.

Kümneliikmelisest pesakonnast pärit Xak Deabeist peaks väliste tundemärkide põhjal sirguma suur, üle 30 kilogrammi kaaluv koer.

"Tulevikus hakkame teda koolitama politsei mõistes patrullkoeraks, kes on võimeline ajama jälgi erinevates keskkondades, kasutama oma nina ja otsima esemeid. Võimalusel ka, lisaeriala puhul, otsima narkootilisi aineid. Teha seda, mis vajalik on," selgitas Kohver.

Kuigi politseikoertel on inventarinumbergi, koerajuht teda tööle jätma ei pea.

"Koerad elavad meiega kodus, nad on pereliikmed. Ja tööst vabal ajal on nad nagu tavalised koerad. Ei ole nii, et kui vahetus saab kell kaheksa läbi, paneme vormi nurka ja läheme koju. Koer tahab ikka toitmist, jalutamist, väljas käimist, hädade tegemist. Kui tahad kuskile minna, kuhu ei saa koera kaasa võtta, siis peab planeerima, kuhu koer jätta," rääkis Kohver, kes koos oma teise neljajalgse partneri Uljasega tunnistati PPA 2019. aasta oma valdkonna parimateks. Ka kaheksa-aastane Uljas on sama tõugu kui Xak.

Kuigi Xak on veel väike, võetakse tedagi juba koos Uljasega patrullkäikudele kaasa.

Xak saabus Eestisse koos venna Xcaliburiga, kes asub tööle Pärnu politseijaoskonnas.