Oluline 8. detsembril kell 21.52:

- WSJ: NATO-s loodetakse, et Ukraina suudab haarata initsiatiivi 2025. aastal;

- Sky News: Venemaa alustas talvist kampaaniat Ukraina energiataristu vastu;

- Ukraina: Venemaa püüab hõivata Avdijivka koksitehast;

- Bulgaaria tankid jõuavad siiski Ukrainasse;

- Saksamaa avalikustas uue relvaabi paketi Ukrainale;

- Venemaa korraldas esimese raketirünnaku Kiievile kolm kuud kestnud pausi järel;

- USA loodab luua aastaga Ukrainale soodsa läbirääkimispositsiooni;

- ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi;

- Venemaa pommitas Sumõ oblastit;

- Austraalia saatis Ukrainale uue partii Bushmasteri soomukeid.

WSJ: NATO-s loodetakse, et Ukraina suudab haarata initsiatiivi 2025. aastal

USA ajalehe The Wall Street Journali andmetel ütlevad paljud lääneriikide diplomaadid, et Ukrainal on vaja aega taastamiseks, ning et Kiiev ei pruugi olla võimeline uut suurt vasturünnakut korraldama kuni 2025. aastani.

Samuti väidetakse artiklis, et Venemaa võime rünnakuid korraldada on mõnevõrra paranenud, sest Kreml kulutab aina rohkem raha sõjapidamisele ning aina suurem osa Vene majandusest töötab otseselt sõja kasuks.

WSJ väidab samuti, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Ukraina positsiooni halvenemisest teadlik, ning ta käskis rajada põhjaliku kaitserajatiste võrgustiku rindejoonele ja tagalasse.

Olukord on muutunud raskemaks ka USA ja EL-i uute Ukraina sõjaliste abipakettide poliitilistel põhjustel venimise tõttu.

Samas ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba WSJ-le, et sõjas pausi korraldamise ainsaks tagajärjeks oleks Venemaale võimaluse andmine uue sissetungi ette valmistamiseks.

"Ainus tagajärg oleks see, et Venemaa toibub Ukrainas kantud kaotustest ja tekkinud probleemidest ning läheb uuesti rünnakule. Me oleme ette valmistamas oma üksusi vasturünnakuteks ja kaitseoperatsioonideks," ütles Kuleba.

Samas märgib väljaanne, et kui Ukraina ja selle liitlased suudavad ületada praegused raskused ning liitlased jätkavad Ukraina abistamist, siis tulev aasta võib osutuda Ukraina vägede taastumise aastaks.

Lootus seisneb selles, et piiratud arv Ukraina sõdureid suudab Vene vägesid tagasi hoida, mis annab NATO riikidele aega uute Ukraina üksuste ettevalmistamiseks, relvatootmise suurendamiseks ja Ukraina relvaarsenali parandamiseks, kirjutab WSJ.

Samuti tuuakse artiklis välja, et ühel hiljutisel NATO kohtumisel väljendasid diplomaadid arvamust, et Venemaa rünnakud on samuti praegu ebaõnnestumas, mis tähendab, et Venemaa kannab suuri kaotusi nii inimeste kui relvastuse näol. See annab lootuse, et Ukraina võiks haarata initsiatiivi uuesti 2025. aasta kevadel. Selleks aga tuleb 2024. aasta jooksul vastu pidada.

Sky News: Venemaa alustas talvist kampaaniat Ukraina energiataristu vastu

Sky News kirjutab viidates anonüümseks jääda soovinud ühe lääneriigi ametnikule, et reede hommikul toimunud Vene raketirünnak Ukraina pihta on märk Kremli talvise kampaania algusest Ukraina energiataristu vastu.

Ametniku sõnul on Venemaa valmistunud rünnakuks ette mitu kuud ning rünnaku algust oodati juba mitu nädalat.

Märgitakse, et Venemaa viis rünnaku läbi sõjalennukite Tu-95 abil, mida pole sõjategevuses kasutatud mitu kuud järjest.

Rünnakus kasutatud raketid on "kõige kaasaegsemad täppisraketid, mida Venemaa on peaaegu kindlalt varunud mitu viimast kuud järjest."

Ametnik lisas, et Ukraina võime alla tulistada suurema osa rakettidest ning võrdlemisi väikesed kahjustused taristule on lootustandvaks märgiks.

Samuti on märkimisväärne, et Venemaa ei kombineerinud raketirünnakut Shahed-136 droonide rünnakuga.

Ukraina: Venemaa püüab hõivata Avdijivka koksitehast

Ukraina peastaap vahendas reede õhtul, et ööpäeva jooksul toimus 77 kokkupõrget Ukraina sõdurite ja Vene okupatsioonivägede vahel.

Kõige ägedamad lahingud käivad Avdijivka rindel Donetski oblastis, kus Vene väed ründasid 32 korda. Kohapeal võitleva Ukraina 47. brigaadi pressiesindaja Dmõtro Lazutkini sõnul püüavad Vene üksused hõivata Avdijivka koksitehast. Ta lisas, et kuigi Vene kaotused on mitu korda suuremad kui Ukraina omad, siiski on Venemaal rohkem droone ja muud sõjatehnikat, mistõttu on olukord muutumas Ukraina vägedele keeruliseks.

Lisaks toimus 20 Vene rünnakut Marjinka suunal, mis samuti asub Donetski oblastis. Seega saab väita, et ööpäeva jooksul toimusid Venemaa rünnakud valdavalt Ida-Ukrainas.

Ukraina väed hoiavad jätkuvalt positsioone Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis ning jätkavad suurtükitule andmist Vene üksuste pihta.

Lisaks tabasid Ukraina raketiväed ööpäeva jooksul neli Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, ühe tabamusega hävitati elektroonilise sõjapidamise süsteem.

Bulgaaria tankid jõuavad siiski Ukrainasse

Bulgaaria parlamendi ülekaalukas enamus toetas test korda järjest tankide saatmist Ukrainale, ületades nii takistuseks osutunud president Rumen Radevi veto.

Minevikus venemeelsete avalduste poolest tuntud Radev vetostas tankide saatmise esmaspäeval, väites, et rahvasaadikud polnud piisavalt teadlikud eelnõu sisust, mille poolt nad hääletasid.

Ometi reedel toimunud korduval hääletusel toetas tankide saatmist 162 saadikut ning vastu oli ainult 55. Kokku on Bulgaaria parlamendis 240 saadikut.

Valitsevad euroopameelsed paremtsentristlikud erakonnad hääletasid tankide saatmise poolt, samas kui opositsioonilised sotsialistid ja parempopulistid olid vastu. Lisaks toetas tankide saatmist Türgi vähemuse õigusi esindav erakond.

Opositsioon korraldas hääletuse eel istungitesaalis rüselust, kuid see ei seganud eelnõu vastu võtmist.

Bulgaaria valitsuse sõnul on Ukraina abistamine Bulgaaria enda julgeoleku huvides.

Saksamaa avalikustas uue relvaabi paketi Ukrainale

Saksamaa avalikustas uue abipaketi Ukrainale, milles on muuhulgas nii laskemoona kui droone.

Nii on uues abipaketis 26 000 155-millimeetrist NATO standardile vastavat mürsku, 100 000 esmaabipakki ning 70 automaatset granaadiheitjat.

Lisaks on abipaketis kaheksa veokit Zetros, kuus patrullautot ning 10 luuredrooni VECTOR.

Venemaa korraldas esimese raketirünnaku Kiievile kolm kuud kestnud pausi järel

Kui viimastel kuudel kasutas Venemaa Ukraina pealinna Kiievi ründamiseks peamiselt ründedroone Shahed-136, siis reede hommikul lasi seitse Vene sõjalennukit välja kokku 19 raketti, millest osad sihtisid Kiievit.

Vene rünnakus kasutati H-101 ja H-555 rakette ning Ukraina õhukaitse lasi neist alla 14.

Kiievile suunatud rakettidest lasti kõik alla. Samas tabas mitu raketti tsiviiltaristut Dnipropetrovski oblastis Pavlohradi linnas.

Dnipropetrovski kuberneri Serhi Lõsaki sõnul sai surma üks inimene ning kaheksa inimest sai viga.

Samuti sattus rünnaku alla energiataristu Harkivi ja Hersoni oblastites.

Praegu pole Venemaa rünnakute tõttu 400 Ukraina linnas kas elektrit või keskkütet.

Ukraina sõjaväeluure andmetel on kokku Venemaal varus üle 800 raketi, mida saab kasutada Ukraina tsiviiltaristu ründamiseks.

USA loodab luua aastaga Ukrainale soodsa läbirääkimispositsiooni

USA ja liitlased teevad jõupingutusi, et Ukraina saaks järgmise aasta lõpuks pidada Venemaaga läbirääkimisi talle soodsatel tingimustel, ütles Aspeni julgeolekufoorumil USA presidendi peaabi riikliku julgeoleku alal Jon Feiner.

"Tahame viia Ukraina järgmise aasta lõpuks olukorda, kus Venemaa peab otsustama, kas ta istub Ukrainale vastuvõetavatel tingimustel läbirääkimiste laua taha (...) või seisab silmitsi tugevama Ukrainaga," ütles ametnik.

Tema sõnul saab Ukraina alustada uut pealetungi, sest toetub USA ja Euroopa võimsamale tööstusbaasile, mis suurendavad oma sõjatööstuskompleksi võimsust, aga ka Ukraina enda omale.

Feiner märkis, et USA töötab Ukraina kaitsetööstuse arendamise nimel. Ta ütles, et neid küsimusi arutati USA kaubandusministeeriumis toimunud konverentsil, kus osalesid  USA, Ukraina ja Euroopa tööstuse ja valitsuste esindajad.

Valge maja teatel oli konverentsi eesmärk "keskenduda relvatootmise olulisele suurendamisele, et toetada Ukraina kaitsmist".

Washington ja Kiiev allkirjastasid ühistootmise ja tehniliste andmete vahetamise kavatsuste protokolli. Eelkõige näeb see ette koostöö õhutõrjesüsteemide tootmise, remondi ja hoolduse ning kriitiliselt vajaliku laskemoona tootmises.

Ukrainale edastati kohapeal tootmise alustamiseks hübriidõhutõrjesüsteemide FrankenSAM tehnilised andmed.

USA välisministeerium kavatseb saata Kiievisse nõuniku, "et toetada ja kiirendada Ukraina üleminekut koostoimimisvõimelisele sõjaväele, võidelda korruptsiooniga ja meelitada kriitilistesse sektoritesse ligi välisinvesteeringuid".

Samuti on moodustatud ametkondadevaheline "Ukraina tehingute meeskond", mis nõustab partnereid  võimalike tehingute osas Ukraina kaitsetööstusega ja ekspordinõuetes.

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi.  

Vene väed jätkavad Bahmuti lähistel pealetungi ja liikusid edasi. Väidetavalt korraldasid Vene väed piirkonnas ka üllatusrünnaku ning vallutasid mõned Ukraina positsioonid. Vene sõjablogijad väitsid veel, et Vene väed liiguvad edasi Khromove suunal. Piirkonnas tegutsevad ka Venemaa õhudessantväelased. Piirkond asub Bahmuti põhjatiival, vahendas ISW.

Ukraina peastaap teatas, et riigi sõjavägi tõrjus tagasi Venemaa rünnakud Klištšiivka suunal. Asula paikneb Bahmuti lõunatiival. Allikate teatel korraldab Ukraina Klištšiivka suunal ka vasturünnakuid.

Vene väed jätkavad pealetungi ka Avdijivka suunal. 6. detsembril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid Stepove suunal veidi edasi. Vene sõjablogijad väitsid, et Vene väed jätkavad ka Avdijivka koksitehase lähistel paiknevate Ukraina positsioonide ründamist. 

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas neljapäeval üheksat Sumõ oblastis asuvat asulat. Venemaa rünnakute tõttu toimus üle 61 plahvatuse, vahendas The Kyiv Independent.

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Venemaa jätkab ka Harkivi oblasti pommitamis ning ründas S-300 raketiga Harkivi linna tsiviiltaristut. Ukraina võimud teatasid, et üks inimene sai vigastada, vahendas The Kyiv Independent. 

Harkiv on Ukraina suuruselt teine linn, naabruses asuvad Venemaa ja Donbass. Enne sõda elas Harkivis ligi 1,4 miljonit inimest. 

Austraalia saatis Ukrainale uue partii Bushmasteri soomukeid

Austraalia saatis Ukrainale täiendava partii soomukeid MRAP Bushmaster, edastas uudisteagentuur UNIAN.

Ukraina kaitseministeerium tänas Austraaliat sõja ajal antud abi eest. Ministeerium tõi välja, et 2022. aasta septembris mängisid need soomusmasinad kaitseväe edukas vastupealetungis Harkivi oblastis otsustavat rolli.

"Vaatamata meie riikide kaugusele üksteisest ühendavad meid ühised demokraatlikud väärtused. Oleme eriti tänulikud Bushmasteri MRAP soomukite eest, mis anti Ukraina armeele. 2022. aasta septembris mängisid Bushmasterid otsustavat rolli edukas vastupealetungis Harkivi oblastis. Tänu vastupanuvõimele miiniplahvatustele päästab see sõiduk Ukraina sõdurite elusid. Samuti on hea manööverdusvõime ja maastikuläbivus lahinguülesannete täitmisel olulised," seisis ministeeriumi avalduses.

Austraalia andis oktoobri lõpus Ukrainale üle uue sõjalise abipaketi. See sisaldas muu hulgas varustust miini- ja droonitõrjeks. Paketi koguväärtus oli 20 miljonit Austraalia dollarit ehk umbes 12,8 miljonit USA dollarit.

Juulis sai teatavaks, et Austraalia saadab Euroopasse Ukrainale appi sõjaväeluurelennuki E-7A Wedgetail.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 337 220 (võrdlus eelmise päevaga +990);

- tankid 5626 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 10 508 (+26);

- suurtükisüsteemid 8057 (+12);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 919 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 605 (+0);

- lennukid 324 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6136 (+20);

- tiibraketid 1571 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10 591 (+30);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1159 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.