Luurekeskus tõi eraldi välja hiljuti lahkunud senaatori Lindsey Graham algatatud sanktsioonipakettiga edasiliikumise.

USA senat kiitis menetluslikul hääletusel tulemusega 86 poolt- ja 12 vastuhäält heaks uue Venemaa- ja Iraani-vastaste sanktsioonide seaduseelnõu. 

Eelnõu näeb ette täiendavad sanktsioonid Venemaa ning sealse nafta ja gaasi ostjate – nii isikute, ettevõtete kui ka riikide – vastu. Samuti laiendab see piiranguid Iraani energia- ja relvatööstusele. 

Hääletust jälgis senatis isiklikult ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Luurekeskuse hinnangul oli tähelepanuväärne areng strateegilisel tasandil ka Iraani avaldus, mis järgnes Ukraina droonirünnakule Iraani kaubalaeva vastu Kaspia merel. 

Iraani välisminister Abbas Araghchi teatas, et Ukraina tegevus ei jää vastuseta, kuid Ukraina ja Iraani välisministri telefonikõne ajal suudeti siiski kahe riigi vahel tekkinud pingeid vähendada. Sellegipoolest teatas Iraani välisminister, et Ukraina peab rünnakust tekkinud kahjud korvama.

Iraan on sõja käigus tarninud Venemaale droonitehnoloogiaid, rakette, laskemoona ja muud varustust ning kuulub koos Venemaa, Põhja-Korea ja Hiinaga nende riikide hulka, kes on väga huvitatud praeguse maailmakorra lõhkumisest. Iraani käsutuses olev rakettrelvastus võimaldab Ukrainat rünnata, rõhutas luurekeskus.

Lahingute arv rindel püsis varasemaga samal tasemel

Lahingukokkupõrgete arv püsis eelmise nädalaga samal tasemel ja rindel toimus keskmiselt 246 lahingukokkupõrget ööpäevas.

Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka (Donetski oblast) suunal, millele järgnesid Slovjanski ja Lõmani (Donetski oblast) ning Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunad.

Venemaa üksused liikusid edasi Slovjanski ja Kostjantõnivka (Donetski oblast) suunal ning Harkivi oblasti põhjaosas.

Ukraina väed sooritasid vasturünnakuid Sumõ ja Harkivi oblastis, Kostjantõnivka ja Dobropillja suunal (Donetski oblast) ja Novopavlivka ja Oleksandrivka suunal (Dnipropetrovski oblast) ning Huljaipole suunal (Zaporižžja oblast).

Venemaa kaotas teist nädalat järjest keskmiselt 1400 sõjaväelast ööpäevas.

Ukraina jätkab süvalöökide andmist

Ukraina jätkas möödunud nädalal intensiivsete keskmaalöökide andmist erinevate sihtmärkide pihta. 

Juuli algusest on okupeeritud Ukraina aladel tabamusi saanud üle 160 energeetikaga seotud objekti. 

Operatsiooni Molotška käigus tabamusi saanud Vene laevade arv on ületanud 200 ja Ukraina drooniüksuste info kohaselt on merele jäänud vähe laevu. 

Venemaa on kehtestanud mitmed piirangud laevaliiklusele Krasnodari krai sadamates, Aasovi merel ja Kertši väinas. 

Nädala jooksul ilmunud hinnangute kohaselt võib Venemaa nisueksport kahaneda juulis juba kuni 30 protsenti. 

Samuti on Venemaa vähendanud õhu- ja mereväe tegevust okupeeritud Krimmis.

Venemaa ründab sadamaid Odessa oblastis

Venemaa on omakorda rünnanud intensiivselt Odessa oblastis paiknevaid sadamaid ja nendega seotud laevaliiklust. Selle tulemusena peatus laevaliiklus Odessa oblasti sadamatesse alates 22. juulist täielikult ning Ukraina algatusel arutati kujunenud olukorda ÜRO julgeolekunõukogu istungil. 

Olukord on tõsine, sest Ukraina ekspordib 90 protsenti põllumajandustoodangust Musta mere sadamate kaudu, rõhutas luurekeskus.

Ametlikult ei ole laevaliiklust peatatud, kuid paljud laevaomanikud ei luba oma laevadel Ukraina sadamatesse siseneda. Kuna laevad sadamatest vilja ära ei vii, on Ukraina piiranud ka viljaga laaditud rongide liikumist Odessasse. 

Meretranspordi seiskumise tasalülitamiseks rakendatakse Ukrainas meetmeid põllumajandustoodangu ekspordiks raudteetranspordiga, kuid selle väiksem läbilaskevõime ei kompenseeri täielikult meretranspordi seiskumist.

Venemaa ründas Ukrainat nädala jooksul üle 1000 drooniga

Venemaa lasi kaugmaalöökide käigus 23.–29. juulini välja ligi 1100 drooni ja 26 raketti, millele järgnes 30. juulil taas suur õhurünnak, mille jooksul lasti välja 284 drooni ja 74 raketti. 

Venemaa õhulöökide sihtmärkideks oli kütusetööstuse, põllumajandus-, energeetika-, tööstus-, transpordi- ja tsiviiltaristu vähemalt 12 Ukraina oblastis. 

Venemaa ründas taas postiettevõtte Nova Pošta objekte ning rünnakud põhjustasid mitmeid voolukatkestusi. 

Venemaa droonid sattusid kolmel korral Rumeenia õhuruumi, kus nad alla tulistati, ning Rumeenia kutsus välja Venemaa Föderatsiooni saadiku. 

30. juuli õhurünnaku käigus sisenes esialgse info kohaselt üks Venemaa poolt välja lastud tiibrakettidest Poola õhuruumi ja kukkus alla Poola territooriumil.

Kütusepuudus on jõudnud ka rindel sõdivate Vene üksusteni

Ukraina kaugmaalöögid tabasid Wildberries ladusid Voroneži, Tveri, Leningradi ja Rjazani oblastis ning Krimmis.

Samuti rünnati kütusetööstuse ja -taristu objekte Jaroslavli, Uljanovski, Rjazani ja Tjumeni oblastis, Permi krais, Kaspia merel ning Udmurdi ja Baškortostani Vabariigis. 

Tabamuse sai ka lennukite ja rakettide tootmises olulist rolli mängiv Aviteki sõjatehas Kirovi oblastis. 

Eri hinnangutel on Ukraina rünnakud Venemaa kütusetööstuse vastu vähendanud Venemaa naftatöötlusvõimet 20–40 protsenti ning avalikkusse on jõudnud ka teated kütusepuudusest Ukrainas sõdivates Venemaa relvajõudude üksustes. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tutvustas plaane suurendada veelgi kaugmaalöökide distantsi ning rünnata ka seni löögiulatusest välja jäänud sihtmärke, mis on Venemaale olulised Ukraina-vastase sõja jätkamiseks.