Equinori tegevjuhi Anders Opedali sõnul katavad kokkuleppega tagatud gaasitarned kolmandiku Saksa tööstuse gaasinõudlusest. Lepingu järgi müüakse gaasi börsihinnaga ning praeguse turuhinna järgi on lepingu väärtuseks umbes 50 miljardit eurot. Tegemist on mahukaima lepinguga Equinori viimase 40 aasta ajaloos.

"Me kirjutame alla lepingutele, mis on senisest pikemad ja suuremad," ütles Opedal, lisades, et 2021. kuni 2023. aastani kahekordistus Equinori sõlmitud lepingute arv.

Peamiseks põhjuseks on Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Vastuseks Berliini Venemaa-vastastele sanktsioonidele ja vallutussõja hukkamõistmisele lõpetas Moskva gaasitarneid Saksamaale. Viimase pooleteise aastaga on Norra muutunud suurimaks Euroopa Liidu gaasitarnijaks.

Siiski ütleb Opedal, et veel üheks Norra gaasi populaarsuse kasvu põhjuseks on arusaam, et taastuva energia võimsusi ei jõuta õigeks ajaks rajada, mistõttu on vaja teiste fossiilkütuste asendamiseks kasutada naftast ja söest keskkonda vähem saastavat gaasi.

Gaasi hakatakse tarnima Norrat Saksamaa, Hollandi ja Ühendkuningriigiga ühendavate juhtmete kaudu.

Lisaks leppisid osapooled kokku, et SEFE hakkab ostma Equinori toodetud vesinikku alates 2029. aastast kuni 2060. aastani välja. Norra ettevõte plaanib toota vesinikku gaasist, kuid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks soovitakse kasutada tootmisel süsiniku sidumise (CCS) tehnoloogiat. Jaanuaris leppisid Saksa ja Norra valitsused kokku koostöös madala süsinikuheitmega vesiniku tootmise tehnoloogia arendamisel.

Siiski pole veel maailmas madala süsinikuheitmega suuremahulist vesinikutootmist kuskil käivitatud, kirjutab Financial Times.

"[Kokkulepe] on pisut teoreetiline, kuid on lootust, et Norra ja Saksamaa ühine rahastusvõimekus võib valdkonnas mingi tulemuse 2040. aastateks tagada," ütles konsulteerimisettevõtte Eurasia Group energeetika ja kliima valdkonna juht Henning Gloystein.

SEFE on Saksa riigi omandis ettevõte, mis kandis varem nime Gazporm Germania ja kuulus Vene energiaettevõttele Gazprom. Berliin riigistas ettevõtte 2022. aasta novembris ning panustas sellesse 6,3 miljardit eurot eelmise aasta detsembris tekkinud võlgade katmiseks.