Eelnõu lubab kaitstavatele veekogudele rajada ühest megavatist (MW) võimsamaid elektrijaamu, kui nendest saadav ühiskondlik kasu on oluline ja keskkonnamõjud vastuvõetavad. Ettepanek leidis neljapäeval toetust üleujutuste ja maalihete vastase kaitse parandamise meetmetega, teatas Briti väljaanne The Guardian.

Roheliste parlamendiliige Une Bastholm kirjeldas ettepanekut, kui see eelmisel nädalal avalikustati, ajaloolise rünnakuna Norra looduse vastu.

Vabaühenduse Norske Lakseelver (Norra lõhejõed) pressiesindaja Pål Mugaas ütles pärast hääletust: "See on kurb päev loodusliku lõhe ja kõigi teiste liikide jaoks, mis pidid olema jõgedel püsivalt kaitstud."

Keskkonnakaitsjate väitel toob ettepanek kaasa lõputud uued lahingud jõgede staatuse üle. Nad kritiseerisid valitsust, kes nende sõnul kiirustas asja läbi surumisega, jättes tegemata korraliku avaliku arutelu ja keskkonnamõju hindamise.

"Me võitleme iga üksiku kaitsealuse vooluveekogu, iga jõe, iga joa ja iga järve eest. Me ei loobu oma enam kui saja-aastase tegevusega kättevõidetud saavutustest, mida nüüd ohustab läbimõtlematu ja vastutustundetu kiirustamisega tehtud otsus," teatas Norra looduskaitseühingu juht Truls Gulowsen.

Oma dramaatiliste fjordide ja ürgse looduse poolest tuntud Norra on kaitsealuseks kuulutanud ligi 400 veeteed, mis välistab nendele suurte elektrijaamade jaoks tammide ehitamise. Norra jõed ja neis leiduvad liigid on juba niigi sattunud intensiivse põllumajanduse ja kliimakriisi tõttu ohtu, märkis The Guardian.

Looduskaitsjad protestisid teisipäeval Norra parlamendi ees ja esitasid kaitsealustel veeteedel hüdroenergia arendamise vastu petitsiooni, mis kogus nende sõnul 25 000 allkirja.

Heakskiidetud ettepaneku toetajad väidavad, et kriitikud on muutusega kaasneva ohu loodusele üle võimendanud. Seadusemuudatuse jõustumisel jäävad ehitusloa andmise kriteeriumid muutumatuks ja hüdroelektrijaama tammide rajamist soovivad ettevõtted peavad enne loa saamist läbima range hindamise.

Ettepanekut toetasid neljapäeval Konservatiivne Partei, Progressipartei, Tööpartei ja Keskerakond. Kristlikud demokraadid võtsid oma toetuse tagasi, viidates sõnastuse ebamäärasusele.

Vaidlused taastuvenergia üle on viimastel kuudel Norra poliitikat raputanud. Valitsus kukkus jaanuari lõpus Euroopa Liidu viimase puhta energia paketi vastuvõtmisega kaasnenud erimeelsuste tõttu kokku.

Norra elektrivõrk on tänu oma hüdrojaamadele üks planeedi puhtamaid ja riik on energia netoeksportija, olles ise pikka aega nautinud odavaid elektrihindu.

Cicero Rahvusvahelise Kliimauuringute Keskuse politoloog Merethe Dotterud Leiren tõdes, et selline olukord muudab taastuvenergiasse tehtavate investeeringute kaitsmise poliitiliselt raskemaks.

Puhta energia tootmise konfliktid on Norras seni keskendunud tuuleturbiinidele. 2021. aastal Põhja-Norra põliselanike saamide põhjapõdrakasvatajate õigusi rikkunud tuulepargi demonteerimisest keeldumine pälvis kliimavõitlejate toetuse üle maailma, sealhulgas liitus sellega ka Rootsi aktivist Greta Thunberg.

"Üldiselt suhtuvad norralased hüdroenergiasse positiivsemalt kui tuuleenergiasse. Aga siiski ei jää enam põhimõtteliselt kohti, kuhu suuri hüdroelektrijaamu ehitada, ilma et see ei puudutaks looduskaitsealasid," märkis Leiren.

Norra taastuvenergia lobirühm Fornybar Norge ütles eelmisel nädalal tehtud avalduses, et toetab ettepanekut lõdvendada jõgede kaitset.

 "See on muu hulgas asjakohane projektide puhul, millel on märkimisväärne üleujutusi vähendav mõju. Samas on hea, et otsus ei ole vabapääse kaitsealustele vooluveekogudele uute rajatiste ehitamiseks," märkis Fornybar Norge oma avalduses.

Norra veevarude ja energeetika direktoraat (NVE) on varem öelnud, et ilma märkimisväärselt loodusesse sekkumata on jäänud vähe võimalusi jõgedelt märkimisväärselt energiat toota.