Kui tavaliselt kutsutakse kordusõppustele alles mõne aasta eest ajateenistuse läbinud, siis mullu sügisel üle Eesti toimunud maakaitseõppusele said kutse 30- kuni 39-aastased. Õppustel osalejate keskmine vanus oli 36 aastat.

"30-40-aastane Eesti mees kahjuks ei ole enam väga heas füüsilises vormis. Nii nagu näitavad ka tervisekassa varasemad uuringud, palju on ülekaalulisust, palju on veresoonkonna haigusi, liigeste- ja seljaprobleeme, mis tegelikult isegi mitte väga suure füüsilise koormusega sellel õppusel välja lõid ja ligi 15 protsenti õppusel osalenutest tuli tervise tõttu vabastada," selgitas kaitseväe tervisekeskuse ülem kolonelleitnant Anu Mill.

Õppustele tulijate seas oli neid, kes olid juba läbi põdenud infarkti või insuldi, kel avastati südamerütmihäired või kõrgenenud vererõhk ja tuli edasi saata kas haiglasse või perearsti juurde.

Milli sõnul meeste arsti juures käimine piirdub sageli autojuhiloa tervisetõendi pikendamisega, mida tehakse 10 aasta tagant.

Sama on märganud ka Kaitseliit, kus mõne aja eest arutati, kas oleks mõeldav meeste täiendavasse tervisekontrolli kutsumine.

"Me oleme nõudeid natukene leevendanud, sest omal ajal need natukene liiga piirasid, sest mõni tervisehäda diagnoos automaatselt ei tähenda, et sa ei saa panustada. Nüüd on meil sisuliselt niimoodi, et kui sul on autojuhiload olemas, tavaline autojuhi tervisetõend olemas, siis me mingit erikontrolli ei tee," rääkis Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna ülem major Andres Pehme.

Sel nädalal avalikustatud Eesti koolilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et probleemid ülekaaluga saavad alguse lapseeast ning rohkem esineb seda poiste seas. 2022. aastal oli juba iga kolmas poiss ülekaaluline.

"Kaitseväelased ongi läbilõige ühiskonnast, nii ajateenijad kui ka reservistid, ka noorte poiste hulgas on tõusutrend ülekaalulisel, veresoonkonna haigustel ja üldisel füüsilise võimekuse langusel," ütles Mill.

Tervise Arengu Instituudi teaduri Leila Oja sõnul pole Eesti meeste tervis sugugi kehv, oma tervist hindab heaks või väga heaks 58 protsenti meestest, 43 protsendil on mõni terviseprobleem, aga vaid 13 protsendil segab see igapäevast elu.

Kõige enam levinud tervisehädad on seljavalud ja kõrge vererõhk.

"Need terviseprobleemid ongi, et nad ei sega igapäevaelu ja need mehed saavad omadega hakkama, küll aga sattudes reservõppekogunemistel hoopis teistsugustesse tingimustesse nagu nad seal sattusid, siis need terviseprobleemid avaldusidki," selgitas Oja.

Pea pooled mehed hindavad oma füüsilist vormi heaks ja kolmandik väga heaks ning teaduri sõnul näitavad uuringud, et mehed ei hinda end üle.