Tihtipeale on reservväelased ühiskonnas märkamatud, sest reservväelane on nagu iga teine ühiskonna liige, kolleeg, sõber või naaber. Küll aga tulevad needsamad reservväelased välja siis, kui neid on vaja, et kaitsta Eesti iseseisvust või õppekogunemistel selleks harjutada.

Reservväelaste õlgadel seisab Eesti riigikaitse vaatest kõige suurem vastutus, milleks on kaitsta Eestit, kui selleks vajadus peaks tekkima. Selles võtmes on meie reservväelased Eesti riigikaitse ja ühiskonna kõige tähtsamad liikmed ka siis, kui me neid igapäevaselt ei märka.

Winston Churchill on öelnud, et reservistid on oma olemuselt topeltkodanikud, kes mitte ainult ei moodusta osa meie ühiskonnast, vaid ka kaitsevad seda. See sama kehtib ka meie reservväelaste kohta.

Reservväelaste nädal ongi mõeldud selleks, et reservväelasi märgata ja tunnustada ning näidata neile, et meie ühiskond tervikuna hindab ja toetab neid. Värsketest arvamusküsitlustest on selgunud, et Eesti ühiskonnas suhtutakse reservväelastesse erakordselt positiivselt. Seda mitte ainult tavakodanike seas, aga ka ettevõtjad ja tööandjad hindavad üha kõrgemalt meie reservväelasi.

Kohustuse kõrval on ajateenistus võimalus enesearenguks ja kaitseväe kogemus on osa haridusteest, teenistuses omandatakse teadmisi, oskusi ja kogemusi, mis on kasulikud ka tavaelus, iseäranis just tööturul konkureerides. Viimast näitlikustab tõsiasi, et suurem osa tööandjaid on valmis vabatahtlikult toetama reservväelaste osalemist õppekogunemistel säilitades nende sissetuleku. Samuti ka üle 200 erineva ettevõtte, mis pakuvad reservväelaste nädala raames soodustusi Eesti riigikaitsjatele.

Reservväelastele soodustusi pakkuvate ettevõtete profiil on niivõrd erinev, et neid ei ole võimalik liigitada valdkondade või sektorite põhiselt, ning puhtalt juba see näitab meie ühiskonna kõrget ja laiapindset toetust meie reservväelastele ja riigikaitsjatele.

Eesti taasiseseisvumise ajal on ajateenistuse läbinud ligi 90 000 kodanikku. Kõik neist ei ole saanud kutset õppekogunemisele või on unustanud enda topeltkodaniku staatuse. Nende jaoks on reservväelaste nädal meeldetuletus, et ka nemad on osa millestki palju suuremast ning neil on oluline roll Eesti riigikaitses.

Sel aastal saab kutse õppekogunemistele üle 17 000 reservväelase, 2022. aastal osales 7497, 2023. aastal 18 139 ja 2025. aastal on plaanis kutsuda õppekogunemistele juba 22 900 reservväelast.

Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele ei puuduta ainult neid, vaid ka nende pere, lähedasi, kolleege ja tööandjaid. Seetõttu puudutavad suuremad õppekogunemised kaudselt igat Eesti inimest, mistõttu on ka nende toetus riigikaitse vaatest erakordselt oluline.

Olgugi, et reservväelane on see, kes osaleb otseses kaitsetegevuses sõltub tema valmidus ja sooritusvõime tema sidusrühmade toetusest. Kõige enam mõjutab reservväelase valmidust osaleda õppekogunemistel tema perekonna ja tööandja poolne toetus ja mõistev suhtumine.

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ilmestas seda kõige paremal viisil mullu vabariigi aastapäeval peetud kõnes, kui sõnas: "Lähikonna toetus ja mõistev suhtumine on reservväelasele väga oluline, et osaleda õppekogunemisel hea tunde ja teotahtega. Seega: elukaaslased, kolleegid, sõbrad ja kõik teised, kelle lähedane saab õppekogunemise kutse, patsutage oma reservväelasele õlale ja saatke ta teele."

Reservväelaste nädalal patsutame reservväelastele õlale ja tunnustame nende rolli Eesti riigikaitses.