X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Janar Holm: kõverteede otsimine riigikogu vältimiseks ei saa olla lahendus

Janar Holm
Janar Holm Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikontroll ei heida ette seda, et haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest rahastatakse haridusvaldkonda. Riigikontroll juhib tähelepanu sellele, et riigieelarves on eraldi ette nähtud kohalike omavalitsuste toetusfond. Toetusfond on riigieelarvega lõplikult määratud ja seda saab muuta ainult riigieelarve muutmisega, kirjutab Janar Holm.

Lugedes Eesti Rahvusringhäälingu portaalist lugu "Rahandusministeerium riigikontrolli rahaeraldise kriitikat ei mõista", siis paistab selle pealkiri täpselt kajastavat loos toodut – on tõesti näha, et rahandusministeeriumi esindaja ei saa ka tegelikkuses üldse aru või ei taha mingil põhjusel aru saada, mis on olemuslik probleem haridusminister Kristina Kallase kavatsusega eraldada valitsuse heakskiidul oma käskkirjaga haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest omavalitsustele 5,35 miljonit lisaeurot õpetajate palgaks.

Rahandusministeeriumi esindaja kommentaarid on tegelikult murettekitavad ja kipuvad viitama, et riigi eelarvepoliitika eest vastutav rahandusministeerium on teatud asjaoludest tulenevalt unustanud omavalitsuste rahastamise süsteemi. Või siis ei tunne seda. Ning ei paista eristavat väljaspool ministeeriumide valitsemisalade eelarvet olevat kohalike omavalitsuse toetusfondi ning toetusfondi eesmärgiga mitteseotud erinevaid eraldisi ministeeriumide eelarvetest. See on ka põhjus, miks rahandusministeerium ei saa aru või väidab, et ei saa aru riigikontrolli kriitikast.

Olen valmis koos kolleegidega kohalike omavalitsuste rahastamist rahandusministeeriumile tutvustama. Lisaks sellele on rahandusministeeriumil võimalik enda vastutusvaldkonnast ja riigikontrolli tõstatatud probleemist paremini aimu saada, kui konsulteerida haridus- ja teadusministri Kristina Kallasega, kes 15. jaanuaril ETV saates "Terevisioon" viitas, et riigikontrolöril on juriidiliselt õigus ning kevadel parandatakse see probleem riigieelarves ära.

Kindlasti on oluline, et rahandusministeeriumis tehtaks vahet kohalike omavalitsuste rahastamissüsteemi osisetel ja muudel kohalike omavalitsuste üksiktoetustel.

Riigikontroll ei heida ette seda, et haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest on rahastatud ja rahastatakse haridusvaldkonda, näiteks eesti keele õpet Ida-Virumaal, haiglaõpet, vanglaõpet vms. Või seda, et kohalikke omavalitsusi rahastavad ka näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja kultuuriministeerium, mis toetab omavalitsuste kultuuritegevust. See ei puutu asjasse.

Riigikontroll juhib tähelepanu hoopis sellele, et riigieelarves on eraldi ette nähtud kohalike omavalitsuste toetusfond. Selle toetusfondi osaks on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus, mille mahuks on riigikogu määranud just nimelt 485 490 000 eurot, mitte 5,35 miljonit eurot suurema summa.

Seda üldhariduskoolide pidamise toetust jagab valitsus kohaliku omavalitsuse üksustele üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks. Kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu makstakse kohalikele omavalitsustele õpetajate tööjõukulude toetust, millega tagatakse õpetajate palgatõus.

Selle raha jaotamiseks on valitsus kehtestanud määruse "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord". Selles määruses on lahti kirjutatud viis, kuidas ja millisest arvnäitajatest lähtudes õpetajate töökulu toetust arvestatakse.

Valitsuse 12. jaanuari 2024. aasta korralduse "Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2024. aastal" seletuskirjas on seevastu selgelt toodud, et "pearaha määr on toetusfondi määruse /-/ kohaselt 2286 eurot, kuid HTM-i eelarvest lisanduvate vahenditega kasvab 2316 eurole".

Ehk siis kõverteid kasutades ja vältimaks 2024. aasta riigieelarve muutmist riigikogus soovitakse suurendada ministri käskkirjade toel toetusfondi määruses ette nähtud pearaha määra.

Saladust ei ole tehtud sellestki, et tegelikult peaks haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest "leitud" raha olema riigieelarves toetusfondi real, kuid ajapuudusel jäi see sinna tõstmata. See ei ole tavapärane praktika. Ja kui olekski, siis ei õigustaks ebaseaduslik praktika selle jätkamist.

Vastupidiselt rahandusministeeriumi väitele on tavapäraseks ja seadusega kooskõlas olevaks praktikaks see, et kui riigikogu otsustab õpetajate palga tõstmiseks suurendada kohalikele omavalitsustele üldhariduskoolide pidamiseks antavat toetust, siis suurendatakse selleks riigieelarves kohalike omavalitsuste toetusfondi eelarverida.

Juhtudel, kui haridus- ja teadusministeerium on eelarvemenetluse käigus "leidnud" ka oma eelarvest lisaraha õpetajate palgatõusuks, siis riigieelarve menetluse käigus tõstetakse seegi raha kohalike omavalitsuste toetusfondi eelarvereale.

Viimati rakendati seda seadusele vastavat praktikat veel päris hiljuti, 2023. aasta detsembrikuu alguses, kui valitsus esitas riigikogule usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) teise lugemise dokumendid.

Selles sisaldusid muudatusettepanekud, kus kohalike omavalitsuste toetusfondi tõsteti ümber haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalast 17 185 000 eurot. Sellest 11 585 000 eurot tõsteti toetusfondi ümber just nimelt sellelt eelarverealt, millest tehakse rahandusministeeriumi eksitaval väitel sarnaseid makseid tavapärase praktika kohaselt pidevalt. Kui tehakse, siis ei oleks seda raha olnud vaja ümber tõsta.

Rahandusministeeriumile aitab vahest probleemi paremini selgitada ning omavalitsuste rahastamise ununenud põhimõtteid meelde tuletada ka 7. detsembril 2023 ilmunud artiklid Delfis ja Eesti Päevalehes. Neist nähtub, et vähem kui kaks kuud tagasi oli rahandusministeerium nüüdseks hüljatud seisukohal, et omavalitsuste õpetajate palgaraha peab olema kohalike omavalitsuse toetusfondi real, ning oodati poliitilist kokkulepet selle "leitud" raha ümbertõstmiseks. Paraku poliitilist kokkulepet ei leitud.

Rahandusminister Mart Võrklaev on nendes artiklites viidanud: "Sealhulgas on see väga ebaõiglane rahandusministeeriumi ametnike suhtes, kes ka nädalavahetusel valves olid, et vajalikud muudatused saaks tehtud, kuni haridusminister seoses nendega lõpuks poliitilise kokkuleppe saavutab".

Kui rahandusministeeriumile meenub põhjus, miks osa rahandusministeeriumi ametnikke nädalavahetusel riigieelarve eelnõu täpsustamiseks valves olid, siis saab rahandusministeerium paremini aru ka riigikontrolli kriitikast.

Toetusfond on riigieelarvega lõplikult määratud ja seda saab muuta ainult riigieelarve muutmisega. Viimast tulekski teha. Nii nagu esialgu ka kavatseti. Ja kavatseti seetõttu, et riigieelarve muutmisest erinev käitumine on vastuolus õigusaktidega ja ka tavapärase praktikaga.

Kõverteede otsimine riigikogu vältimiseks ei saa olla lahendus. See oleks järjekordne samm riigieelarve sisutuse ja tähtsusetuse suurendamisel ning riigikogu väljalülitamisel riigieelarvet puudutavast otsustusprotsessist.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: