Holmi sõnul ei saa teha minister käskkirjaga otsuseid, mida peab tegema riigikogu.

"Paistab, et oleme jõudnud nüüd lausa nii kaugele, kus otsuseid, mis tuleb teha riigikogu tasemel, kavatsetakse teha ministri käskkirjaga. Riigieelarve raamseaduse kohaselt määratakse toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid riigieelarvega. Vabariigi valitsus ei saa vähendada ega suurendada rahasummat, mida riigikogu on riigieelarvega otsustanud eraldada üldhariduskoolide pidamiseks antavaks toetuseks. Rääkimata sellest, et haridus- ja teadusminister saaks seda teha käskkirjaga," lausus Holm.

Riigikontrolli hinnangul on 2024. aasta riigieelarve seaduse ning riigieelarve raamseaduse ühene mõte, et kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse suuruse otsustab riigikogu. Toetust saab maksta ainult kohaliku omavalitsuse üksustele toetusfondis üldhariduskoolide pidamiseks antavalt realt ning lisaraha ei saa maksta ministeeriumide valitsemisalade eelarvetest. 

"Kui valitsus soovib suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide toetussummat, on see täiesti võimalik, kuid selleks on vaja esitada riigikogule arutamiseks 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Leian, et haridusministeeriumi leitud 5,35 miljonit ei saa kasutada ministeeriumi soovitud viisil enne, kui riigikogus pole 2024. aasta riigieelarvet vastaval viisil muudetud," ütles Holm.

Riigikontrolör lisas, et küsimus ei ole eesmärgis õpetajate palgaraha suurendada või riigikontrolli tähenärimises, vaid põhimõtte rikkumises, et teatud riigieelarve otsused on seadusandliku võimu teha. 

"Meenutan, et ka riigikogu esimees nentis 5. detsembril, vahetult enne 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmist õpetajate täiendava palgaraha eelarvesse lisamise küsimust Eesti Rahvusringhäälingule kommenteerides, et pärast eelarve vastuvõtmist on vaja riigikogul kohe hakata tegelema eelarve muutmise seadusega, ja avaldas lootust, et selle saab vastu võtta 2024. aasta jaanuaris. Riigikogu menetlusse paraku eelarve muutmise seaduse eelnõu pole esitatud," lausus Holm.

Holm märkis, et riigikogu on eelarvet heaks kiites andnud valitsusele loa toetada üldhariduskoolide pidamist 485 490 000 euro ulatuses, mitte 5,35 miljonit eurot suuremas summas.

Holm lisas, et tegu ei ole mingi formaalsusega või tehnilise küsimusega, vaid põhimõttelise, olemusliku küsimusega.

"Sellise lähenemise tagajärg on riigieelarve seaduse üha tühisemaks muutumine, kus üha vähem tähtsaks muutub see, mida riigikogu on seaduse kaaluga otsustanud. Kui pidada sellist käskkirjaõigust aktsepteeritavaks, võib edaspidi vabalt juhtuda, et riigikogu peab võimalikuks rahastada midagi või kedagi näiteks viie miljoni ulatuses, kuid kuna minister leiab, et talle meeldiks millelegi või kellelegi rohkem raha anda, siis ta "leiab" oma eelarvest raha ja annab käskkirja, kus riigikogu eraldatud viiele miljonile lisatakse veel näiteks 40 miljonit," lausus Holm.

Holm saatis märgukirja ka rahandusministrile, haridus- ja teadusministrile ning ka regionaalministrile, kes oli valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistaja.

Haridusministeerium: tegu on tavapärase praktikaga

Haridus- ja teadusministeeriumi õigusvaldkonna juhi Indrek Kilk ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et Kallase käskkirjaga ei suunata õpetajate palga tõstmiseks raha toetusfondi, mis on tõesti riigieelarvega lõplikult määratud ja mida saab muuta ainult riigieelarve muutmisega. 

"Haridus- ja teadusministri käskkirjaga suunatav 5,35 miljonit eurot tuleb riigieelarvest realt, mis on mõeldud juurdepääsu tagamiseks üld- ja kutseharidusele. Kohalike omavalitsuste hariduskulude toetamine sellelt riigieelarve realt on tavapärane praktika. Selles ei ole midagi erakorralist," ütles Kilk.

Kilk lisas, et ministeerium on aastaid eraldanud oma programmidest kohalikele omavalitsustele toetusi erinevatel põhjustel, näiteks eesti keele õpe Ida-Virumaal, haiglaõpe, vanglaõpe, Ukraina sõjapõgenike õpe, kõik õpetaja palga lisakuludeks.

Linnad-vallad tahavad teada, millal 5,35 miljonit nendeni jõuab

Linnade ja valdade liit esitas haridus- ja teadusministeeriumile teabenõude, et omavalitsustele tagataks ministri käskkirjaga hiljemalt jaanuari lõpuks kindlus puudu oleva 5,35 miljoni jõudmiseks omavalitsuste eelarvesse

Linnade ja valdade liit soovib saada kindlust, et õpetajate palgast puudu olev 5,35 miljonit eurot ministri käskkirjaga on omavalitsustele jagatud enne õpetajate tähtajatut streiki, mis algab 22.jaanuaril.

Liidu asedirektor Jan Trei ütles, et kui jaanuarikuu jooksul käskkiri lubatud 5,35 miljoni euro kohta omavalitsusteni ei jõua, siis ei ole võimalik omavalitsustel õpetajatele palgakasvu jaanuarist tagada.

Selleks, et tagada täistööajaga töötavale üldhariduskooli õpetajatele töötasu vähemalt valitsuse seatud uues alammääras (1803 eurot) aastaks 2024, on vajalik omavalitsustele jagada toetusfondi korralduses ette nähtud toetusele lisaks 5,35 miljonit eurot, märkis liit.

"Linnade ja valdade liit omavalitsuste esindusorganisatsioonina soovib teada, millal lubatud ministri käskkiri, mis kindlustab omavalitsustele puudu oleva 5,35 miljoni, saab ministri allkirja. Kui jaanuarikuu jooksul käskkiri omavalitsusteni ei jõua, siis ma kahjuks ei näe, kuidas omavalitsused saaksid õpetajatele palgakasvu jaanuarist tagada. Rõhutame, et riigi poolt kehtestatud alampalga tagamiseks ette nähtud raha peab kohalike omavalitsusteni jõudma täielikult ja õigeaegselt," ütles Trei.

Taust:

Neljapäeval kinnitas valitsus korralduse, millega jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksustele üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus, mis on seadusena vastu võetud 2024. aasta riigieelarves ette nähtud. Selle raha sees on ka kohalikele omavalitsustele antav toetus õpetajate palga maksmiseks. 2024. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõike 2 kohaselt on selle toetuse suurus piiratud 485 490 000 euroga.

Korralduse juurde lisatud materjalidest nähtub aga, et haridus- ja teadusministeerium (HTM) kavatseb valitsuse heakskiidul eirata riigieelarve seaduses konkreetselt fikseeritud toetuse kogusummat ning plaanib suurendada riigikogu otsustatud üldhariduskoolide pidamise toetussummat ministri käskkirjaga 5,35 miljoni euro võrra. Seda sealjuures riigieelarve realt, kus selleks raha ette ei ole nähtud, märkis riigikontrolör.

Holm ütles, et kuigi haridusminister oli algul korrektsel ja seadusega kooskõlas oleval seisukohal, et HTM-i eelarvest leitud lisaraha õige koht riigieelarves on omavalitsuste toetusfondi real, siis hiljem, kui eelarve eelnõu paranduste riigikokku saatmisega kiireks läks, loobuti muudatuse tegemisest ja asuti otsima teid, mis viiks riigikogust mööda.