Ministeeriumi sees õpetajate palgatõusuks lisaraha otsides eraldas haridusminister Kristina Kallas omavalitsustele 5,35 miljonit lisaeurot. Riigikontrolli hinnangul ei olnud selline käitumine seaduspärane, sest riigikogus vastu võetud riigieelarve ütles, et toetuse suurus on 485,5 miljonit eurot.

Riigikontrolöri hinnangul ei tohiks ministeeriumid saada ilma riigikoguta riigieelarvet muuta. Kui riigikogu on eelarves ette näinud mingi summa millegi jaoks, peaks seda saama muuta vaid riigikogu ise. Riigikontroll edastas ka oma kriitika ministeeriumitele.

Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Regina Vällik ütles, et kuigi ta mõistab, mida riigikontroll proovib öelda, jääb riigikontrolli kriitika pisut arusaamatuks.

"Praegu on meil ebaselge, kuidas meie senine praktika, mis on aastaid käinud, millises nüansis ta on siis vastuolus seadusega või ei ole korrektne," ütles Vällik.

Nimelt on Välliku sõnul üsna tavapärane, et ministeeriumid eraldavad omavalitsustele erinevatel põhjustel raha ja mudel on üsna levinud. Lisaks haridusministeeriumi eraldistele toob ta ka välja näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja kultuuriministeeriumi, mis toetab omavalitsuste kultuuritegevust.

Kui suures mahus ministeeriumid ja ministrid otsustega omavalitsustele aastas raha annavad, Vällik täpselt öelda ei oska, kuid peab mahtu üsna arvestatavaks.

Rahandusministeerium plaanib nüüd riigikontrolli kriitikat analüüsida ja sellele ka vastata. "Me püüame selgeks saada kõigepealt, mida riigikontroll on tahtnud öelda ja millist sätet või paragrahvi riigikontroll arvab, et me oleme valesti rakendanud," märkis Vällik.

"Siis me saame edasi arutleda selle üle, kas me jääme eriarvamustele, et meie hinnangul on kõik lubatud. Või siis me tõesti jõuame järeldusele, et on mitmeti tõlgendavust ja vaja on korrigeerida kas siis praktikat või sõnastust mõnes seadusepügalas," lisas Vällik.

Kui jõuda järeldusele, et tulevikus ei tohiks ministeeriumid omavalitsustele raha ilma riigikogu heakskiiduta eraldada, tuleks Välliku sõnul näiteks riigieelarve koostamisel oluliselt rohkem tööd teha ja võimalikud eraldised juba enne selle vastuvõtmist sisse panna.

Või siis teise alternatiivina lasta kõikvõimalikud seda tüüpi muudatused riigikogust eelarve muutmisena läbi.

Igal juhul ootab rahandusministeerium eraldiste teemal riigikontrolliga suuremat arutelu või diskussiooni.

Riigikontrolör Janar Holm ütles oma 12. jaanuaril saadetud märgukirjas nii rahandusministrile kui ka haridus- ja teadusministrile ja regionaalministrile, et tegu ei ole mingi formaalsusega või tehnilise küsimusega, vaid põhimõttelise, olemusliku küsimusega.

Holmi hinnangul ministeeriumitest riigieelarveüleselt raha eraldamine muudab eelarve enda üha tühisemaks ja üha vähemtähtsaks muutub, mida riigikogu on seaduse kaaluga otsustanud.