2025. aastast kehtima hakkav mootorsõidukimaks koosneb kahest osast, mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust, mille suurust mõjutab sõidukite heitmenäit ja raskemate sõidukite puhul ka mass.

Heitmenäidu osakaal on suurem registreerimistasu puhul, et soodustada säästlikumate sõidukite soetamist. Inimeste maksevõimega arvestab ja sõidukite kasutusea lõpuni kasutamist soodustab vanuse komponent, mis rakendub eraisikust autoomanikele. Seetõttu väheneb mootorsõidukimaks 20-aastaste ja vanemate autode puhul baasosani ehk keegi selliste sõidukite puhul üle 50 euro aastas ei maksa.

Mootorsõidukimaksu kogub maksu- ja tolliamet, mis väljastab 15. veebruariks maksuteate. Maksu on võimalik tasuda nii ühes kui ka kahes osas (maksetähtajad 15. juuni ja 15. detsember) või jaotada summa püsimaksekorraldusega terve aasta peale. Sõiduki registreerimistasu makstakse enne sõiduki esmakannet Eesti liiklusregistrisse. 

Maksu võimalikult tõhusaks kogumiseks, manipuleeritavuse vältimiseks ja soovitud eesmärkide täitmiseks on erandeid vähe: alarmsõidukid, puuetega inimestele ümber ehitatud sõidukid ja välislepingu alusel maksuvabastuse saavad sõidukid.

"Kaalusime põhjalikult, kuidas maandada täiendava maksukoormuse mõju puuetega inimeste jaoks. Selleks on sotsiaalministeerium koos Eesti Puuetega Inimestega Kojaga töötanud välja täiendavad vajaduspõhised tugimeetmed, mis toetavad kõigi erivajadustega inimeste liikuvust, ka nende, kes sõidukit ei oma," ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

Rahandusministri väitel on mootorsõidukimaksu peamine eesmärk autostumise vähendamine, eeskätt linnades, säästliku liikuvuse suurendamine ja inimeste suunamine keskkonnasõbralikumate sõidukite poole. 

"Eesti autopark on CO2 heite järgi peaaegu kõige saastavam ja vanem Euroopas. Kui EL-i autode keskmine vanus on 12 aastat, siis Eestis on 17 aastat. Uute sõiduautode registreerimiste järgi osteti Euroopa Liidus 2022. aasta seisuga just Eestis kõige saastavamaid autosid. Lisaks on meil piirkonna keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta," teatas Võrklaev.

Lisaks on Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus täita riikidele seatud keskkonnaeesmärke.

"Kui me tahame viia ellu rohe- ja liikuvusreforme, muuta meie linnad inimkesksemaks ja õhu puhtamaks, siis mootorsõidukimaks on üks olulistest sammudest selle saavutamiseks. Iga maks toob riigieelarvesse raha, millest finantseerida riigile olulisi kulutusi. Riigieelarve on suures puudujäägis ja praegu on iga täiendav euro abiks, sest meil on hädasti vaja suurendada investeeringuid muuhulgas ka teedesse ja ühistransporti," kommenteeris Võrklaev.

Mootorsõidukimaksu rakendub järgmiste kategooriate sõidukitele: 

Sõiduautod - M1 ja M1G  
Kaubikud, furgoonid, pikapid  - N1 ja N1G 
Mootorrattad - L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e 
Maastikusõidukid - MS2 
Ratastraktorid - T1b, T3 ja T5 

Lähemalt saab automaksu kohta lugeda siit.