Villigu hinnangul oleks Eestis potentsiaali kaitsetööstust arendada mitmel põhjusel.

"Kui vaatame viimast kaht aastat, siis eriti Euroopas on kaitsesektori investeeringud kõigi riikide poolt massiliselt kasvanud, kümnetes miljardites uut raha pannakse juurde," tõi Villig välja ühe põhjuse.

"Ja teine asi, mis on muutunud, et enam ei osteta tingimata selliseid "lolle" süsteeme, mis on ainult mehaanilised, vaid ostetakse tarku süsteeme, autonoomseid süsteeme ja siin on Eestil väga tugev potentsiaal. Me oleme 20 aastat ehitanud maailmaklassi digiriiki ja digitaalseid ettevõtteid ja ma arvan, et seda kompetentsi me saame ära kasutada kaitsesektoris. Tegelikult ma näen, et see on väga hea võimalus Eestil ehitada välja uus sektor, mis oleks meie majandusele hea ja see oleks meie kaitsevõimele hea," lisas ta.

Tema sõnul ei tohiks Eesti praegu seda võimalust maha magada. "Ma räägin sellest, kuna olen Eesti patrioot, ma tahan, et Eesti oleks 100 aasta pärast alles ja edukas. Ma lihtsalt näen, et see on täna võimalus, mille me muidu magame maha. Ma arvan, et valitsus võiks kaaluda seda, et panna üldse raha juurde Eesti kaitsesse ja sellest eraldada ka mingi osa selleks, kuidas meie kaitsetehnoloogia sektor käima saada," rääkis ta.

Villigu sõnul näeb ta konkreetselt võimalust just näiteks droonide või muude tarkvaralahenduste tootmises.

Pikas plaanis tuleks makse tõsta, kuid praeguses olukorras mitte

Eesti eelarvedebati ja maksutõusude kohta ütles Villig, et pikas plaanis on maksude tõstmine riigile vajalik, majanduslanguse ajal tuleks aga pigem laenu võtta ja investeerida.

"Kui räägime lühiajaliselt, siis olukorras, kus Eesti majanduslangus on olnud Euroopa Liidu suurem viimased kaks aastat, siis mina olen pigem kontratsüklilise majandusfilosoofia fänn ja arvan, et praegu peaks riik pigem investeerima, laenu võtma eriti olukorras, kus see on võimalik, ja mitte ühiskonda maksudega koormama," rääkis ta.

Villigu sõnul tuleb majanduses edu saavutamiseks teha otsuseid õigel ajal.

"Eesti on olnud 30 aastat väga heal kursil, kui viimased kaks aastat välja arvata, siis Euroopa Liidus üks kõige kiirema kasvuga riike üldse, elatustaseme poolest samamoodi. Tegelikult põhimõtteliselt asjad on meil olnud korras siiamaani. Kas need samad põhimõtted viivad meid ka edasi? Ma arvan, et suures pildis küll ma ei näe, et meil oleks vaja mingeid suuri, drastilisi muutusi, küll aga on vaja teha õigeid taktikalisi otsuseid õigetel aastatel. Näiteks olukorras, kus majandus langeb, ma arvan, peaks valitsus jõuliselt investeerima ja kaasa aitama," selgitas ta.

Kärpimisega tema hinnangul riik olulist kokkuhoidu ei saavuta.

Automaks on Villigu hinnangul valus, kuid pikaajaliselt loogiline lahendus.

"Ma arvan, et enamus eestlastest on nõus, et meile ei meeldi istuda linnades ummikutes, ei meeldi autoõnnetused, me tahaksime, et meie linnakeskkond oleks rohelisem ja vähem asfalti. Ja tegelikult enamus Euroopa linnadest on sellest aru saanud ja teevad konkreetseid tegevusi, et seda muuta, investeerivad ühistransporti, kergliiklusteedesse jne. Ka Tallinnas on seda näha – viimase aastaga on jalgrataste arv linnas kasvanud umbes kaks korda. Tegelikult näha on, et inimestele meeldib linnas kasutada ka muid meetmeid, kui need on olemas. Aga see nõuab ju raha, kuskilt peab see raha tulema ja ma näen, et automaks selleks, et meie transpordivõrku paremaks teha, on valus, aga loogiline lahendus," kommenteeris ta.

Villig eitas väiteid, et automaksu kehtestamine on just Bolti lobitöö tulemus.

"Meil pole sellega mingit pistmist. Ma olen aastate jooksul erinevaid Eesti erakondi toetanud, sest olen Eesti patrioot, ma tahan, et meil läheks hästi ja ma tahan, et meie erakonnad teeksid otsuseid, mis oleks Eesti riigile head, mitte otsuseid, mis sobivad ühele või teisele ettevõtjale. Olen osade nende otsustega nõus olnud, osadega mitte. Konkreetselt automaks, ma arvan, on valus, aga pikaajaliselt õige asi," rääkis ta.