X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

60 protsenti muust rahvusest elanikest mõistab Venemaa sõjategevuse hukka

Venemaa sõjategevuse vastane meeleavaldus Narvas.
Venemaa sõjategevuse vastane meeleavaldus Narvas. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

60 protsenti Eestis elavatest muust rahvusest ehk valdavalt venekeelsetest elanikest mõistab hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas, seda toetab 11 protsenti ja 29 protsenti ei osanud või ei soovinud oma seisukohta avaldada.

Eestlastest vastajate seas on Venemaa sõjategevuse taunijaid koguni 95 protsenti. Venemaa sõjategevust Ukrainas toetas kaks ja oma seisukohta ei osanud avaldada kolm protsenti, selgus detsembris riigikantselei poolt tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Kogu elanikkonda arvestades on Venemaa sõjategevuse hukka mõistvaid inimesi 84 protsenti ja selle toetajaid viis protsenti. Need näitajad ei ole viimase aastaga muutunud, sh ka osakaalud eestlastest ja muust rahvusest vastajate seas.

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist toetas 63 protsenti kõigist vastajatest, 30 protsenti oli selle vastu ja seitse protsenti ei omanud seisukohta.

Võrreldes aasta varem tehtud küsitlusega on sõjapõgenike vastuvõtmise pooldajate arv vähenenud. Detsembris 2022 tehtud küsitluses toetas sõjapõgenike vastuvõtmist 73 protsenti ja selle vastu oli 21 protsenti Eesti elanikest.

Eestlastest toetab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 72 protsenti ja on vastu 24 protsenti. Muust rahvusest vastajatest toetab sõjapõgenike vastuvõtmist 46 protsenti ja selle vastu on 42 protsenti.

Ukraina sõjalist toetamist pooldab 60 protsenti

Ukraina jätkuvat sõjalist toetamist liitlaste poolt peab vajalikuks 60 protsenti kõigist vastajatest. Selle vastu oli 18 protsenti, neutraalseks jäi 15 protsenti ja kuus protsenti ei osanud oma arvamust avaldada.

Ukrainale humanitaarabi pakkumist peab õigeks 74 protsenti ja selle vastu on 22 protsenti. Sealjuures eestlastest vastajatest toetab 83 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 56 protsenti.

Eesti panustamist Ukraina taasülesehitamisse sõja järel peab õigeks 60 protsenti ja selle vastu on 33 protsenti.

Uuringus küsiti ka kuuluvustunde kohta Eesti ühiskonda. Kõigist vastajatest 85 protsenti tundis, et nad kuuluvad Eesti ühiskonda. Eestlastest vastajatest tundis nii 92 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 73 protsenti.

Eesti kuulumist NATO-sse toetab 77 protsenti, sealhulgas eestlastest vastajatest 92 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 48 protsenti.

Euroopa Liitu kuulumist pooldab samuti 77 protsenti, sh eestlastest vastajatest 82 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 68 protsenti.

Uudisteportaalid on peamine info hankimise allikas

Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina kõige olulisemateks meediakanaliteks on 58 protsendil vastajatest uudisteportaalid (ERR.ee, Delfi.ee, Postimees.ee).

Teisel kohal on eestikeelsed telekanalid 48 protsendiga ja kolmandal kohal sotsiaalmeedia 36 protsendiga. Raadiot peab oluliseks kanaliks info hankimisel 31 protsenti, suhtlust sõprade-sugulastega 23 protsenti, välismaiseid meediakanaleid 18 protsenti, üleriigilisi päeva- ja nädalalehti 13 protsenti.

Sotsiaalmeediaplatvormidest peavad eesti inimesed info hankimisel kõige olulisemaks Facebooki (67 protsenti), järgnevad Youtube (52 protsenti), Instagram (30 protsenti), Telegram (27 protsenti), Tiktok (17 protsenti), Twitter/X (10 protsenti).

Turu-uuringute AS viis riigikantselei tellimusel küsitluse läbi 6.-12. detsembrini ja sellele vastas 1252 inimest vanuses 15+.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: