Esmaspäeval avaldas välisministeerium järjekorras kolmanda avaliku arvamuse uuringu elanikkonna suhtumisest välispoliitilistesse teemadesse.

Uuringu järgi on kolm kõige olulisemat suunda pea võrdsed: regionaalse koostöö tugevdamine Põhjamaade ja Balti riikidega (37 protsenti vastanutest), NATO kollektiivkaitse tugevdamine (36 protsenti) ja Eesti ettevõtetele võimaluste loome välisturgudel (36 protsenti). Järgmiste prioriteetsete suundadena märgiti Ukraina toetust (22 protsenti) ja Eestile oluliste väärtuste (inimõigused, demokraatia, sõnavabadus) edendust maailmas (21 protsenti).

Arvamused ja hoiakud Eesti välispoliitika kohta lahknevad eelkõige rahvuspõhiselt. Kui eestlaste jaoks on olulisim NATO kollektiivkaitse tugevdamine ja regionaalne koostöö, siis vene rahvusest elanike jaoks on olulisem ettevõtete toetus välisturgudel ja suhete parandamine Venemaaga.

Vanuserühmade võrdluses oli toetus Eesti välispoliitilistele suundadele keskmisest suurem noorimas vanuserühmas (15–29-aastased).

Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks peaks vastanute hinnangul Eesti eelkõige silma paistma digiarengu ja kübervõimekuse edenduse (43 protsenti), julgeoleku ja kaitsekoostöö edenduse (33 protsenti), hariduse ja e-hariduse edenduse (30 protsenti) ning inimõiguste ja vabaduste kaitse (28 protsenti) vallas.

Enamik Eesti venelasi ootab järelandmisi Ukrainalt

Elanike toetus Venemaa-vastastele sanktsioonidele on jätkuvalt tugev: sanktsioone toetab 71 protsenti elanikest, sealhulgas 83 protsenti eesti ning 40 protsenti vene rahvusest elanikest. Ka äridiplomaatia üldpõhimõttena pooldavad ligi pooled eestlastest, et Eesti ei soodustaks ettevõtete koostööd autoritaarsete või meie olulisi põhiväärtusi eiravate riikidega.

Suhtumises Ukraina ja Venemaa vahelise võimaliku rahuleppe tingimustesse on eesti ja vene rahvusest elanike vahel jätkuvalt lõhe. Kui eestlastest arvab valdav osa (74 protsenti), et Ukraina ei peaks Venemaale järeleandmisi tegema, siis venelastest arvab enamus (61 protsenti), et Ukraina peaks järeleandmisi tegema.

Toetus Ukraina liitumisele Euroopa Liiduga püsib muutumatuna: seda toetab 60 protsenti elanikest, sealhulgas 76 protsenti eesti ja 24 protsenti vene rahvusest elanikest. Ukraina liitumist NATO-ga toetab 54 protsenti elanikest, sealhulgas 71 protsenti eesti ja 17 protsenti vene rahvusest elanikest. Võrreldes aastatagusega on elanike toetus tõusnud ka EL-i laienemisele teistesse riikidesse.

Eesti vägede saatmist Ukrainasse toetab pisut üle poole elanikest, kuid seda pärast sõja lõppu ja rahuvalvemissiooniga. Valdav osa elanikest peab Eesti toetust Ukrainale piisavaks, kuid vähenenud on valmidus Ukraina ülesehitust isiklikult toetada.

USA ja EL-i suhete kontekstis peetakse solidaarsust EL-i liikmesriikidega sobivamaks kui liitlassuhete hoidu USA-ga. Vaatamata teatavale kriitikale USA suunal tunnetatakse NATO-t jätkuvalt olulise julgeolekutagatisena. Küsitletutest 53 protsendi hinnangul peaks USA ja Euroopa Liidu vastuolude korral Eesti oma seisukoha kujundama vastavalt olukorrale, püüdes leida kompromissi.

Hiinat tajutakse pigem partnerina

Kuigi pooltel vastanutest puudub Iisraeli-Palestiina konflikti kohta seisukoht, on arvamuseta inimeste osakaal võrreldes 2025. aastaga vähenenud ning sagenenud arvamus, et Eesti poliitika on konflikti suhtes liiga Iisraeli-meelne (29 protsenti elanikest, sealhulgas sagedamini noored).

Hiinat tunnetatakse sagedamini partneri kui ohu või konkurendina, kuid pisut on suurenenud elanike toetus Hiina tehnoloogia kasutuse keelule Eesti siseturvalisuse, kaitsetööstuse ja rohetehnoloogia valdkondades (2025. aasta küsitlustes pooldas keelustamist 34 protsenti ja 2026. aastal 38 protsenti elanikest). Taiwani küsimuses peetakse Eestile kõige sagedamini mõistlikuks kas poliitilistest suhetest hoiduda või kujundada oma seisukoht EL-i liikmesriikide enamuse järgi.

Mehed peavad enda välispoliitikas pädevaks

Teadlikkus välispoliitilistest teemadest on püsivalt kõrge (50 protsenti pidas end hästi kursis olevaks, üheksa protsenti pigem hästi). Teadlikumaks peavad end mehed, 60–74-aastased, kõrgharidusega või majanduslikult heal järjel olevad inimesed.

Noorte teadlikkus on vähene, samuti torkab silma rahvusrühmade vaheline erinevus – eesti rahvusest elanike enesehinnanguline informeeritus Eesti välispoliitikast on madalam kui vene rahvusest või muudest rahvustest elanikel: välispoliitikaga hästi kursis olevaks pidas end 54 protsenti eesti, 72 protsenti vene ja 72 protsenti muudest rahvustest vastajatest.

Eesti regioonide võrdluses hindasid oma informeeritust välispoliitikast keskmiselt kõige kõrgemalt Kirde-Eesti elanikud (70 protsenti arvas, et on hästi kursis) ning pealinlased (65 protsenti). Kõige harvemini pidasid oma informeeritust heaks Lääne- ja Kesk-Eesti elanikud (50 protsenti).

Uuringu viis välisministeeriumi tellimusel läbi uuringufirma Turu-uuringute AS