Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu näeb ette kehtestada alates 2025. aastast mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema kahest osast. Esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast.

Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel.

Eelnõu järgi on mootorsõidukimaksu eesmärk suunata inimest uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut tegema ja toetada vanade autode lõpuni tarbimist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.

Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse, sõiduki vananedes maksukoormus väheneb. Mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust on vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele.

Eelnõu kohaselt hakkab mootorsõidukimaksu koguma maksu- ja tolliamet, registreerimistasu hakkab koguma transpordiamet.

Koalitsioon on kavandanud automaksu eelnõu heaks kiita jaanipäevaks.

Opositsioon soovib eelnõu tagasivõtmist

Enne, kui riigikogu mootorsõidkumaksu eelnõu arutama hakkas, kogunes Toompeal maksuvastane meeleavaldus, mille kutsus seekord kokku EKRE. Arvukalt kogunes meeleavaldusele keskerakondlasi.

Varem on automaksu vastaseid meeleavaldusi korraldanud ka Isamaa. Erakonna esimehe Urmas Reinsalu sõnul soovib Isamaa, et valitsus selle eelnõu tagasi võtaks

"Selles eelnõus ei ole sisulist analüüsi, mida see seadus inimestele tähendab, sealhulgas ka liikumisvabadusele," põhjendas ta.

Keskerakond on teinud ettepaneku asendada automaks pangamaksuga

"Automaksu puhul kõige rohkem saavad kahju maal elavad inimesed, kelle jaoks auto ei ole mingisugune luksuskaup, vaid ilma selleta nad ei saa maal elada," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik.

Tema sõnul võib valitsus siduda automaksu eelnõu valitsuse usaldusega. Reformierakonna fraktsiooni esimehe Erkki Keldo sõnul on sellest veel vara rääkida.

"Veebruari lõpp on see aeg, kus tuleb muudatusettepanekute tähtaeg. Pärast seda me näeme. Nad on ähvardanud teha sadu, kui mitte tuhandeid muudatusettepanekuid. Me kindlasti proovime leida mõistlikku kompromissi ja kui seda ei leia, siis me peame tegema järgmised otsused," rääkis ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb pärast esimest lugemist küsida nii huvirühmade kui ka teiste komisjonide arvamust.

"Teema, mis on pikemat aega laual olnud, mille osas kokkuleppeid ei ole ja ka tehnilise lahenduse osas on vaidlused üleval, puudutab seda ajutist kannete peatamist," selgitas ta.

Lahendamist vajab tema sõnul näiteks romude küsimus.

EKRE esimees Martin Helme ütles, viidates riigikohtu kolmapäevasele otsusele, et opositsioonil on jäänud vähe võimalusi seadusloome mõjutamiseks

"Kõik, mis tavapäraselt on olnud, selle me teeme ka ära. Ja võib-olla mõned innovatiivsemad asjad proovime siin ära katsetada, et ikkagi takistada selle teerulli liikumist," ütles ta.

Eelnõu arutamist aeglustas opositsioon kolmapäeval riigikogus protseduuriliste küsimuste ja automaksu vastaste vaikuseminutitega kõnetoolis. Rahandusminister Mart Võrklaeva ettekande ajal blokeeris Kalle Grünthal riigikogu kõnetooli ning saalis hakkas kostma undav heli, mida EKRE fraktsioon tekitas saali kaasa toodud kõlariga. Olukord lahenes vaheaja võtmise ja vestlusega.

"Aga ma rõhutan, et see ei ole normaalne viis, kuidas opositsioon peaks ja võiks ja saaks parlamendis käituda," ütles riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200).

Valitsuse kava kohaselt peaks mootorsõidukimaks hakkama kehtima 2025. aastast. Maks koosneb kahest osast: iga-aastasest maksust ja registreerimistasust.