Presidendi kantselei edastas valitsusele president Arnold Rüütli taotluse, milles ta soovib loobuda riigi poolt tema kasutusse antud eluruumidest Tallinnas aadressil Kaare 10 alates 1. veebruarist 2024. Selle asemel soovib president Rüütel saada riigilt hüvitist oma elukohaga seonduvate mõistlike korrashoiukulude eest. Neljapäeval arutab teemat valitsus ja teeb suure tõenäosusega vastava muudatuse.

Presidendi ametihüve seaduse kohaselt on pärast ametivolituste lõppemist presidendil õigus saada oma kasutusse elu-, esindus- ja tööruumid ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest. Nimetatud hüvede vahel otsustab valitsus ühe aasta jooksul alates presidendi ametivolituste lõppemisest, arvestades presidendi ühiskondlikku positsiooni ja funktsioone, mida president täidab pärast ametivolituste lõppemist, Eesti riigi rahalisi võimalusi ning presidendi arvamust. Antud juhul muudetakse korralduses presidendi elukohaandmeid.

President Arnold Rüütli kasutusse jääb töö- ja esindusruumidena hoone Tallinnas Roheline aas 1. Mõistlike korrashoiukulude hüvitamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud presidendi kantselei eelarves. 

President Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel kolisid hiljuti Maarjamäele oma uude koju, mille valmimist olid nad oodanud viis aastat. Ajakirjanduse andmetel hakkab koos presidendipaariga elama ka nende tütretütre pere, et vajadusel abiks olla.

Rüütli krundi suurus Maarjamäel Künnapu tänaval on 1500 ruutmeetrit ning sinna on ehitatud kaks maja, suurem on pea 300 ruutmeetri suurune ja väiksema suurus on ligikaudu 140 ruutmeetrit.

Suurema maja katusel on ka väike musta värvi kuubikujuline osa, mis on Rüütli nõuniku Jüri Kannu sõnul seotud majja ehitatava liftiga. Majaehitus venis pikalt, sest vahepeal tekkis ehitajate vahel konflikt.

Tallinna linnavõim soovis omal ajal tasuta kinkida Rüütlile kaks krunti Maarjamäel (Künnapuu tänav 5 ja Künnapuu tänav 5a). Kummagi krundi hind oli ca 160 000 eurot. Kuid seaduse alusel pidi Rüütel riigile maksma 65 protsenti hinnast.