Varadkar teatas, et astus peaministri ja oma kodupartei Fine Gael juhi kohalt tagasi. 

"Ma astun tagasi Fine Gaeli presidendi ja juhi kohalt ning panen maha taoiseachi (valitsusjuhi) ameti niipea, kui minu järglane on võimeline selle koha üle võtma," ütles Varadkar

Varadkari teade vallandas anglosaksi meediaruumis tormi. See ei pruugi siiski kaasa tuua erakorralisi valimisi. Järgmised planeeritud valimised toimuvad aga alles 2025. aasta märtsis. 

Kuu alguses toimus riigis veel ka vastuoluline topeltreferendum ning iirlased lükkasid siis tagasi valitsuse välja pakutud reformi, mille eesmärk oli muuta naiste ja perede käsitlust põhiseaduses. 

Põhiseadusmuudatused oleks kohandanud perekonna ja naise rolli määratluse tänapäeva arusaamadele vastavaks. Taheti eemaldada ka sõna, mis viitab naiste kohustustele kodus ning asendada see sooneutraalse sõnastusega. Muuta oli kavas ka põhiseaduse viiteid perekonnale.

Kriitikute sõnul oli selline kampaania ebaselge ja segadust tekitav ning mõlemad muudatused lükati ülekaalukalt tagasi. Pole selge, kas Varadkar astus just referendumi tulemuste tõttu tagasi. 

Varadkar ütles pärast referendumit, et valitsuse ülesanne oli inimesi veenda, et need muudatused olid vajalikud ja kasulikud. "Me ei suutnud seda teha, muidugi peame selle üle järele mõtlema," rääkis Varadkar. 

Iirimaal kasvavad veel sisserändega seotud pinged, kuna riiki saabub üha rohkem migrante. 

Fine Gaeli populaarsus on viimasel ajal langenud, see on seotud eluasemekriisi ja sisserände probleemidega, vahendas Bloomberg.