Alates detsembrist on Islandil Reykjanesi poolsaarel toimunud neli vulkaanipurset. 17. märtsil toimus neist suurim.

Copernicuse atmosfääri seire teenuse (CAMS) prognoos näitab suurenenud vääveldioksiidi koormusega pilve liikumas Põhja-Atlandilt üle Iirimaa ja Ühendkuningriigi, selle saabumist neljapäeval Skandinaaviasse ja siirdumist üle Läänemere. 

Pilv jõuab reedel Balti riikide, Poola ja Loode-Venemaa kohale.

CAMS-i vanemteadur Mark Parringtoni sõnul ei ole pilvel mõju õhukvaliteedile ega kliimale.

"Eelmiste pursetega ei kaasnenud nii palju vääveldioksiidi emissioone, et seda oleks saanud vaadelda ja meie süsteemidesse assimileerida. Seekord on vääveldioksiidi hulk selgelt vaatlusandmetes näha ja me jälgime hoolega pilve tema teekonnal üle Põhja-Euroopa, kuigi me ei oota sellelt mingit mõju õhukvaliteedile või kliimale," ütles Parrington.

CAMS-i direktor Laurence Rouil ütles, et vulkaanipursked ja suurte väävliühendikoguste väljalase võivad mõjutada regiooni õhukvaliteeti ning globaalseid protsesse nagu näiteks osooni hulka stratosfääris. Ta lisas, et Islandi vulkaanipurske mõjud atmosfäärile ei ole aga nii tõsised, kuid nad peavad siiski oluliseks olukorda jälgida.

CAMS-i prognoosid näitavad gaasilist vääveldioksiidi atmosfääris, kuid ei paku infot vulkaanilise tuha kohta, mis kuulub vulkaanilise tuha nõuandva keskuse (VAAC) vastutusalasse.