Milline on nähtamatu raamatukogu? See nähtamatu on too raamatukogu, mis mobiilis ja arvuti ekraanil. Nähtav ju, tähendab. Kuidas ta sinna taskutelefoni või arvutiekraanile saab? Lugejale on see nähtamatu. Muidu on raamatukogus riiulid ja riiulis raamatud, nende arvgi on hoomatav. Kõik on siinsamas olemas.

Aga arvutis, taskutelefonis, tahvelarvutis? Seal on raamatuid ja katalooge, ajakirju, ajalehti? Samas kõrval Google, Facebook, YouTube, televisioon ja raadio. Kõik neid ja siin nimetamata võimalusi toovad ekraanile infosüsteemid. Mis võivad olla üsna lihtsad ja võivad olla väga ja väga-väga ja väga-väga-väga keerulised.

Google ja Facebook aitavad leida, jätavad meelde, toovad ette, pakuvad, levitavad, levitavad valikuliselt, teevad analüüse ja otsustavad, klassifitseerivad, toovad ekraanile meeldival ja arusaadaval viisil. Mitte ainult. Selliseid funktsioone, tegevusi, valemeid, parameetreid, algoritme on seal, arvan, et sadu.

Seda kõike teeb infosüsteem, teisisõnu informatsiooni ja selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Samaviisi töötab "nähtamatu" raamatukogu. Selle korraldamiseks luuakse ja hoitakse üleval infosüsteeme. Õige on öelda just nimelt infosüsteeme. Mitmuses.

Eesti raamatukogudes on kasutusel kolm erinevat süsteemi: URRAM eeskätt rahvaraamatukogudes, RIKS enamasti koolides ja paljuski Sierra tarkvaral baseeruvad infosüsteemid.

Need viimased on kasutusel kuues avalik-õiguslikus ülikoolis, Tartu- ja Tallinna linnaraamatukogus, rahvusraamatukogus (RaRa) ja Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvusarhiivi, kaitseväe ja Eesti Panga raamatukogudes. Nüüd on Kultuuriministeeriumi eestvõtmisel käivitamisel kava kujundada kõigest sellest üks üleriigiline ühtne raamatukogusüsteem (ÜÜRS, joonis 1).

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suunab kultuuriministeeriumile kokku kuni viis miljonit eurot ja see omakorda tellib RaRa-lt terve rea raamatukogundust edendavaid töid. Lähtutud on ideest, et üks suur on hea. Ühendsüsteemi tarbeks luuakse RaRa juurde rakendusüksus.

Nagu võib aru saada, siis uue infosüsteemi käigushoidmiseks plaanitakse kasutada muuhulgas raha, mis liigub RaRa-sse peale maakonnaraamatukogude likvideerimist, paar-kolm töökohta igast maakonnast.

Ressurssidega tagatud raamatukogunduse infotehnoloogilist poolt edendav ambitsioon on tervitatav. Eriti, kui see arvestab raamatukogu sisu, esitusviisi, otsingute tegemise võimaluste, lugejate ootuste ja nende muutumisega.

Võrreldes klassikalisega, on "nähtamatu" raamatukogu sisu läinud haraliseks. On kataloog raamatukogus olevate, paberile trükitud raamatute kohta. Samas needsamad, kogudes olevad raamatud, aga digiteeritud kujul. Veel elektroonilised raamatud, andmebaasid, artiklid, teaduse toorandmed. Viited järgmiste andmeallikate juurde.

Mõnele on suurt valikute hulka, erinevaid otsingute tegemise võimalusi pakkuv esitusviis tarvilik, teist see lihtsalt segab. "Nähtamatu" raamatukogu sisu on avar. Võimalusi on rohkem. Ootusi on rohkem.

Laulupidu viib meid kokku. Koju minnes vaatab üks rokki, teine kuulab Bachi, kolmas loeb koolitükke, neljas kirjutab Facebooki oma muljeid ja riputab pilte üles. Igale oma, samas kõik koos.

Mida arvata plaanist ülikoolide elu ühe osa, Sierra tarkvaral baseeruvate infosüsteemide üleviimisest uude ühtsesse infosüsteemi? Uue süsteemi kasutuselevõtt tähendab ka uute seoste ülesehitamist Sierra ja teistel tarkvaradel töötavate süsteemide vahel. Kogu ÜÜRS-i haldamine, arendamine ja juhtimine liiguks RaRa koosseisus olevale keskusele. Ülikoolid, koolid, kõik muutuksid selle keskuse klientideks, oma vajadustele vastavate tööde tellijateks.

Kas nii, et pole vahet, sest raamat on raamat ja ajakiri on ajakiri? Lugeja soovide, vajadususte ja huvide eest saab hoolt kanda kõikehõlmaval, ressursse kokku hoidval, igal pool ühtviisi töötaval viisil.

Või on tarvis ehitada "rätsepaülikondi"? Igale oma ja hästi istuv. See on enam-vähem samasugune küsimus, et kas meditsiinis on haiguse diagnoos "haigus"? Ravimiseks pannakse kuppe ja lastakse aadrit. Või on järjest täpsustuv haiguste klassifikatsioon, kuni lõpuks jõuame personaalmeditsiinini. Ja väga täpselt sihitud ravini.

"Rätsepaülikonnad" või üks ja üldine, selles on küsimus. Lihtne vastus on, et mõlemad. Maanteed on ühised, sõidukid erinevad. Jah, on üks, ütleme koostöökiht, kuhu kuuluvad ühised andmed teavikute kohta. See tagab erinevate infosüsteemide koostalitusvõime, aga selle peal on "rätsepaülikonnana" arendatud süsteemid, mis arvestavad lugejate huvisid juba täpsemini sihtides.

Eesti avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude kõige vanem ja suurem ühine infosüsteem on ühine e-kataloog ESTER. Ühistöö korraldamiseks loodi 28 aastat tagasi praeguseid partnereid, ülikoole, Tartu- ja Tallinna linna ning rahvusraamatukogu ühendav mittetulundusühing ELNET Konsortsium (ELNET). Tarkvara, millel ühine kataloog "elab", on "Sierra", rahvusvahelise levikuga "toode". See on oma tööd kenasti teinud. On täiustuv ja arenev tarkvara. Oma puudustega, aga suures plaanis ennast õigustanud.

ESTER-ist on suurem osa Eesti vaimuvarast leitav. Sinna on koondatud kokku üle kümne miljoni teavikueksemplari. Suuremad hulgad teavikuid on RaRa-s, ca 3,6 miljonit, Tartu Ülikooli raamatukogus 3,5 miljonit ja TLÜ Akadeemilises Raamatukogus ca 2,6 miljonit.

Ülikoolide raamatukogudes kokku üle seitsme miljoni teaviku. Pea kogu trükitud "Eesti asi" ja valdav osa erinevatest nimetustest on ESTER-is olemas ja selle kaudu leitav. Ka Eesti artiklite andmebaas ISE, Index Scriptorum Estoniae, nagu ESTER-gi "jookseb", areneb ja täieneb Sierra tarkvaral (joon. 2).

Teine oluline moment on, et ESTER-is, Sierra tarkvaral toimub ka kogu raamatukogude sisetöö: raamatu saabumise fikseerimine, komplekteerimismooduli kasutamine, eelarve pidamine, kataloogimine, märksõnastamine, laenutuste ja tagastuste fikseerimine, viiviste arvutamine jne.

Kolmandaks see, et sellesama tarkvara peale, sellesama kataloogi baasi peale on arendatud ja arendatakse tervet rida teenuseid. Autentimise kaudu on võimalik pakkuda personaalset kasutajakogemust ja liikuda sedaviisi lähemale just konkreetse kasutaja vajadustele. Läbi autentimise saab luua juurdepääsu vaid õppe- ja teadustööks avatud materjalidele.

ELNET arendab eeskätt ülikoolide eestvõtmisel Eesti teadustaristu üht objekti, E-varamu portaali. Selle portaali "suur idee" on siduda ühte punti, teha ühest kohast leitavaks Eesti vaimuvara. Kõik see, mis erinevates Eesti mäluasutustes: raamatukogudes, muuseumites, arhiivides, ka rahvusringhäälingus, riigiarhiivis, samaviisi digitaalsetes loodusteaduslikes kogudes on juba elektroonilisele kujule viidud.

See on nagu Eesti teaduse ja kultuuri Google. Teadus ja kõik see, mis otseselt teadus pole, kuid millel on üldkultuuriline tähendus ja mis tihtipeale on tarvilik alusmaterjal uurimistööks. Milleks, kui Google juba on? Google'is on juhuslik teave ja väärtinfo läbisegi. Pealegi ei pruugi Google'i otsimootor külastada meile olulisi andmemahte. Google valib, mida ja kust korjata, milliste eelistustega seda näidata.

Valikuid ei suuna meie. "Eesti Google'i" olulisus kasvab tehisaru kui mängumuutja platsile ilmumisega. AI kasutamine otsuste mõjutajana on nähtav ja kasvab ajas. Mida rohkem me endi kvaliteetset teadmist sinna ette anda ja sisse sööta suudame, seda paremaid "mõtteid" tehismõistuselt loota on. Siin jääb tegemata mõttearendus AI kasutamise võimalustest vajaliku teabe ja teabeallikate otsijana üle kataloogi, üle kontrollitud ja omavahel seostatud infovälja.

E-varamu üks seni realiseerimata ideid on siduda E-varamus sisalduv isikunimedega. Kõigepealt nendega, millised sisalduvad Eesti Teaduse Biograafilises Leksikonis. Nõnda, et see oleks skaleeritav: edasi muusikud, kirjanikud, näitlejad, kultuuritegelased jne. E-varamu on ka Eesti-poolne agregaator üleeuroopalisele portaalile Europeana: et "Avastada Euroopa digitaalset kultuuripärandit".

Euroopa Liidu edendatav teema on avatud teadus ja selle toorandmed. Lihtsalt öeldes kõik see, mida kogutakse ja töödeldakse enne, kui nendest andmetest vormub lõplik artikkel. Sellised andmed saavad nüüd endale elektroonilise "elukoha", oma numbri, teadusartiklile omase koodi, ehk DOI. Väärib kaalumist, kuidas DOI saanud artiklid ja toorandmed ESTER-iga siduda.

Oleme paratamatult olukorras, kus enam ja enam lugemist ja vaatamist kolib taskutelefoni. Ekraanilt peab kutsuval viisil vastu vaatama "nähtamatu" raamatukogu. Eesti asi digiteeritud kujul. Ma näen siin põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Mobiiltelefon peaks kõige muu hea ja halva kõrval ka rahvuse ühtsustunde kasvule kaasa aitama. Suur eesmärk on viia kogu Eesti vaimuvara digitaalsele kujule.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunduse edendamise püüdlused vajavad suuremat ühise tegemise vaimu. Nii kohalike omavalitsuste, koolide kui ka ülikoolide suunal. Ülikoolide ühine "nähtamatu" raamatukogu peab olema ülikoolide eneste hoida ja arendada. Ikka nii, et kõik see oleks ka "ülikoolilt ühiskonnale". Nagu ülikoolide raamatukogud alati on olnud. Majana ja "nähtamatu" raamatukoguna. Et ühiskond kõiki neid varandusi kasutada saaks.

Meid hästi teeninud ELNET Konsortsium vajab ümbermõtestamist. Haridus- ja teadusministeerium peab olema enam kaasatud ELNET-i tegemistesse. Siin on justkui midagi üldisemat, tasakaalust väljas olevat. Kooliõpetajate palk, kogu haridussüsteemi ülesehitus, ülikoolide masendav alarahastus. "Rajasõltuvus", juba ammu valesti läinud asi? Ettekujutus, et HTM-i kunagine, ajutine säästueelarve ja kaasaaitamise, strateegilise planeerimise kasinavõitu jõud peaksid selliseks jäämagi?

Peame oma vapralt vastu pidanud ministrit riiklike prioriteetide ümbervaatamisel toetama. Vaatamata sellele, et on statistikat, mille kohaselt Eesti on üks hariduse heldemaid rahastajaid.

Kas areneva ühiskonna vajadusi rahuldab ja on ühiskonna edukuse vaates odavam "üks suur kõigile"? Või strateegiline valik: igale kasutajale hõlpsasti kättesaadav ja tema praegusele tarvidusele vastav. Piltlikult.

Kas likvideerime "silotornid", õigemini elevaatorid: rukis, nisu, kaer ja oder kõik kokku. Küllap sealtki tarviliku kätte saab. Või ehitame neid isegi juurde, ainult tingimusel, et erinevate viljade, erinevate fraktsioonide vahel oleks tugev, hõlpsasti kasutatav, neid kõiki ühendav sildade süsteem? Kas haiguse ravi on: "oled haige, põe", või personaalmeditsiin oma diagnoosimise ja ravi leidmise võimekusega?

Ülikoolide nähtamatu raamatukogu väärib märkamist!

Autor tänab Agu Kivimäge, Peeter Kondratjevit, Sven Põtra, Hendrik Saadit, Asko Tammet ja Piret Zetturit, kes oma väärtuslike tähelepanekutega käsikirja parandada ja täiendada aitasid.