Raul Raudsepp: IT-turu iseäralik kriis

Eesti tarkvaraarenduse turul on kriis. Uute projektide osas käib pakkujate vahel tihe rebimine. Häid töötajaid on saadaval vabalt ja mõistliku hinnaga. Paljud teenusepakkujad on hinge vaakumas ja uudistest käib läbi üks pankrot teise järel. Raul Raudsepp kirjutab, mis ja miks toimub.
Kui eelnevatel aastatel olid tööturul uksed avatud ka tublile algajale arendajale, kel varasem töökogemus puudus, siis praegu konkureerivad sellised rohelisevõitu noored turul juba tugevamate tegijatega. Praktikakoha leidmine on tudengitele raskeks muutunud ja õpingute lõpetamine võib selle tõttu edasi lükkuda.
Heade oskustega kogenud inimesi vabaneb raskustesse sattunud tööandjate juurest hulgakaupa. Mõned koondatakse, teised lahkuvad ennetavalt ise. Samuti on pille kokku pakkimas paljud, kes alustasid headel aegadel omal käel väikeettevõtlusega, kuid nüüd on töö kokku kuivanud. Otsitakse stabiilsust ja inimlikku töökoormust.
Aja ja koha suhtes paindlik töökorraldus on muutunud normiks. Palgasoovid on tulnud pilvepiirilt veidi allapoole tagasi. Tööandjal on praegu arendusmeeskonda täiendades tõenäoliselt võimalik valida mitme tugeva kandidaadi vahel.
Avaliku sektori arenduste riigihanked kukkusid eelnevatel aastatel korduvalt läbi selle tõttu, et pakkumisi lihtsalt ei esitatud. Arendajatel olid käed niigi tööd täis ja huvi uusi projekte taga ajada oli leige. Viimasel ajal on konkurents oluliselt tihedam ning 15 pakkujat ühel hankel on tavapärane. Seejuures nopitakse hanke võite fotofinišiga ehk mõnesendise erinevusega töötunni hinnas.
Helgetel aegadel alustatud projektid on lõppemas, mistõttu tuleb meeskonna säilitamiseks kätte saada uued lepingud. Mida rohkem püüavad kliendid majanduslikult ebastabiilsel ajal uute arenduste pealt kokku hoida, seda olulisem on arendajatele võitlus iga kliendi pärast.
Praegused keerulised ajad pakuvad ellujääjatele head võimalust valmistuda järgmiseks tõusuks. Keegi ei tea, millal see tõus tuleb, aga ükskord see tulema peab. Suuremad kontsernid jäävad üldiselt kriisis ellu, kui on osanud oma riske hajutada erinevate üksuste ja tegevussuundade vahel. Väiksemad tegijad sõltuvad tihti ankurkliendist ja võivad seetõttu koos kliendiga ka põhja minna.
Reeglina tekivad sellised mikroettevõtted siis, kui mingi tugev meeskond lahkub suuremast ettevõttest ja võtab kliendi kaasa või hakkab endisele tööandjale tunde müüma. Keskmise suurusega ettevõttes sõltub kriisi tulemus oskuslikust juhtimisest: kas nähakse probleemide kõrval ka võimalusi ning ollakse valmis vajalikke riske võtma. Lisaks ei saa salata, et õnne peab ka olema, äris niisamuti nagu ülejäänud elus.
Toimetaja: Kaupo Meiel