Euroopa Liidu pakendimääruse peamine eesmärk on vähendada liigset pakendamist ja pakendijäätmete teket, soodustada korduspakendite kasutamist ja pakendite ringlussevõttu. Samuti on eesmärk ühtlustada standardeid erinevate liikmesriikide vahel, et pakendimajandus saaks üleeuroopaliselt paremini toimida.

Sellega tahetakse vähendada pakendite kliima- ja keskkonnamõju, soodustada ühisturu toimimist ning vähendada Euroopa sõltuvust imporditud toormest. Määrusega kokku lepitud reeglid hakkavad kehtima järkjärgult.

Augustis hakkasid kehtima määruse need sätted, mis puudutavad ohtlike ainete sisaldust toiduga kokku puutuvas pakkematerjalis. Suurem osa nõuetest hakkab kehtima aastast 2030.

Mitmete nõuete täpne sisu, näiteks alla 1,5 kg puu- ja juurviljade plastpakendamise keeld, selgub alles määruse rakendusaktide kaudu, mida Euroopa Komisjon on välja töötamas, arvestades nii liikmesriikide kui ka ettevõtete ja teiste huvirühmade sisendit. "Peame hoolega jälgima, et määrus ei takistaks siseturu toimimist, vastupidi, meie soov on, et reeglid üle Euroopa oleksid ühtlasemad", sõnas Child.

Sel nädalal käis Child visiidil Eestis, et rääkida Eesti ametiasutuste ja huvirühmadega kahest teemast: Euroopa ringmajanduse ettepanekutest ja looduse taastamise määruse rakendamisest. Pakendimääruse kontekstis tõstatati muuhulgas küsimus, kuidas mõjutavad uued reeglid teistes liikmesriikides tegutsevaid väike- ja keskmisi ettevõtteid ehk kuidas ettevõtted tulevikus jäätmekäitluskuludesse panustavad.

Osade määruse sätete puhul on tekkinud küsimus, et need tekitavad ettevõtetele liiga suurt halduskoormust ja kulusid. "Arutame praegu seda teemat eesmärgiga jõuda tulemuseni, mis elavdaks Euroopa riikides majandust ja looks rohkem töökohti," selgitas Child.

Ettevõtete valmisolek

Küsimusele, millisteks muudatusteks peaksid ettevõtted valmis olema, vastas Child, et uuele Euroopa pakendimäärusele eelnes pikk ettevalmistus ja arutelud ettevõtetega. Ta rõhutas, et kokkulepitud nõuded ei jõustu üleöö. Eesmärk on, et üleminek kulgeks võimalikult sujuvalt ja kontrollitult.

"Näeme juba praegu, et ettevõtted, kes investeerivad uutesse tehnoloogiatesse ja kestlikumatesse pakendilahendustesse või arendavad neid, ennetavad turuarenguid ning loovad endale tulevikuks ärivõimalusi," ütles ta.

Child tõdes, et süsteemi on siiski vaja rohkem paindlikkust, et neile mikro- ja väikeettevõtetele, kes soovivad näiteks veebiplatvormide kaudu teistesse liikmesriikidesse eksportida, ei oleks kulud ega halduskoormus liiga suured. "Selle probleemiga peamegi ühiselt tegelema," nentis Child.

Juba aasta tagasi tegi Euroopa Komisjon ettepaneku peatada kohustus määrata teises liikmesriigis laiendatud tootjavastutuse esindaja ja maksta selle eest. "Mõistan, et mikroettevõtetele võib see osutuda liiga kulukaks," sedastas Child. Ta selgitas, et süsteem peaks olema selline, mida liikmesriigid vastastikku tunnustavad, või siis vabastada väikeettevõtted teatavatest nõuetest. Komisjoni ettepanek on praegu arutamisel liikmesriikide laual.

Eestis on saanud meediakajastust asjaolu, et Eesti soovib kehtestada nii mõnegi nõude, mis on karmim võrreldes sellega, mis Euroopa pakendimääruses sätestatud on. "Üldiselt on nii, et kuni jäädakse õigusaktiga lubatu piiresse, on kõrgemate keskkonnakaitse normide kehtestamine meile vastuvõetav," sõnas Child.

Kõrgem keskkonnakaitse tase on tervitatav

Ta lisas, et igat juhtumit on vaja vaadata eraldi ja uurida ka Eesti seadusi. "Põhimõtteliselt aga tervitame seda, kui mõnes liikmesriigis on keskkonnakaitse tase kõrgem," ütles Child.

Mis puudutab töötlemata värske puu- ja köögivilja ning alla 1,5 kg kaaluva eelpakendatud värske puu- ja köögivilja plastpakendamist, siis selle kasutamist piiratakse alates 1. jaanuarist 2030. See ei tähenda, et sellest kuupäevast ei tohi näiteks kurki üldse pakendis müüa, vaid keeld puudutab teatavat tüüpi ühekordseid plastpakendeid.

Liikmesriigid võivad teha ka erandeid, kui selleks on tõendatud vajadus, näiteks veekao, närtsimise, mikrobioloogiliste ohtude, füüsiliste kahjustuste või oksüdeerumise vältimiseks või kui mahe- ja tavatoodete segunemist ei ole võimalik muul viisil ära hoida. Erandite kohaldamise korda on kavas täpsustada.

"Värskete toiduainete ja köögiviljade puhul peame olema äärmiselt ettevaatlikud kõige osas, mis võiks halvendada tarbijateni jõudvate toodete kvaliteeti või tekitada mingeid riske," rääkis Child.