Kokku 3,1 gigavatise nimiväärtusega söeelektrijaamad ei tohi aprillist enam müüa oma toodangut elektribörsil. Saksa föderaalse võrguagentuuri (BNetzA) esindaja sõnul ei mõjuta elektrijaamade sulgemine varustuskindlust, kirjutab Euractiv.

"Sulgemised olid ette planeeritud ning nendega on arvestatud kõikides varustusprognoosides. Varustuskindluse jätkumine on tagatud," ütles asutuse pressiesindaja Saksamaa uudisteagentuurile DPA.

Saksa valitsus otsustas 2022. aasta märtsis taaskäivitada viis söeelektrijaama ning lükata edasi veel kahe elektrijaama sulgemise Vene gaasitarnete vähenemise tõttu.

Elektrijaamade sulgemine lükati edasi veel ühe kütteperioodi võrra 2023. aasta oktoobris, sest Vene gaasi tarned langesid veelgi ja Prantsuse tuumajaamade tootmismaht jäi oodatust väiksemaks.

Söe põletamine on üks kõige saastavamaid elektri tootmisviise. Saksa valitsus seadis endale soovitusliku eesmärgi söest loobumiseks 2030. aastaks. Samas on tegemist juhitava võimsusega, mistõttu täidavad söeelektrijaamad gaasielektrijaamadega sarnast rolli.

Kuigi Saksamaa süsinikdioksiidi heitmed elektrienergia tootmisel vähenesid hiljutistele sulgemistele vaatamata, lubas Saksa valitsus arvutada välja ja korvata seitsme elektrijaama kasutusea pikendamisest tingitud heitmeid.

Kui 2022. aastal toodeti 33 protsenti Saksa elektrist söeelektrijaamades, siis 2023. aastal langes antud näitaja 26 protsendile.

Seniste trendide jätkudes suudavad Lääne-Saksamaa liidumaad loobuda söest 2030. aasta tähtajaks, kuid eksperdid hoiatavad, et nende asenduseks olevate gaasielektrijaamade rajamiseks vajalike vahendite nappus võib osutuda takistuseks.