Kui praegu võib üksiku soki või vileda padjapüüri  visata olmeprügisse, siis 1. jaanuarist tuleb tekstiilijäätmeid hakata eraldi koguma. Mida aga kogutud riietega peale hakata, ei tea keegi.

Tallinnas saab kantud riideid viia nelja jäätmejaama ja paarikümnesse konteinerisse. Iga maja juurde riidekonteineri paigaldamist pealinn mõistlikuks ei pea, seda enam, et probleem pole mitte niivõrd nende kokku kogumises, vaid ümbertöötlemises.

"Lähiriikides minu teada lähim koht, kus on võimekus tekstiilijäätmeid töödelda, neist nii-öelda kiud teha, asub Soomes. Küll ei ole nende võimekus väga suur ja täna on küsimus, mida nendest kiududest edasi teha," ütles Tallinna abilinnapea Joosep Vimm.

2025. aastast rakenduv tekstiilide eraldi kogumise kohustus on teada olnud aastaid, kuid praegu ei oska kliimaministeerium öelda, mis nendega edasi teha. Kui tööstuslikele jäätmetele veel rakendust leiab, siis kasutatud tekstiilide puhul on materjali uuesti ringlusesse võtmine väga keeruline.

"Lahtilõikamine on käsitöö, see on kallis ning seda ei ole täna mõtet teha, sest toormele ei ole täna head turuväljundit," lausus kliimaministeeriumi ringmajanduse nõunik Krista Kupits.

Stockholmi keskkonnainstituudi vanemeksperdi Harri Moora sõnul toimib müügiks sobilike riiete kokku kogumine Eestis hästi, kuid suureks probleemiks on müügiks mittekõlblikud või müümata jäänud rõivad.

"Korduvkasutusorganisatsioonid peavad kokku kogutud tekstiilijäätme eest ju maksma ehk käitlema ja täna sisuliselt muud võimalust ei ole, kas prügila või põletus," ütles Moora.

Augustis valmiv uuring peaks andma vastuse, kas Eesti peab tekstiilide kiustamiseks rajama oma tehase või saab neid, nagu mitmeid teisi jäätmeid, saata mujale ümbertöötlemiseks.

"See väljavaade, et me viime kuskile mujale käitlemiseks – suure tõenäosusega neid võimalusi väga palju ei tule. Kui tuleb, siis väga suure hinna eest. Meie uuringu tulemused näitavad, et meil oleks ise mõistlik hakata esimesi samme tegema ehk liigiti koguma, sorteerima, kiustama," rääkis Moora.

Kaltsukriis läheb veelgi tõsisemaks 2027. aastal, kui plaanide järgi keelustatakse Euroopas müümata jäänud tekstiilide põletamine. Täna Iru soojuselektrijaam sorteeritud tekstiilijäätmeid otse vastu ei võta, kuid segatuna olmejäätmetega nad sinna jõuavad. Hinnanguliselt on neid olmejäätmete seas on 7,5 protsenti.