Poola PiS juhib napilt kohalike valimiste lävepakuküsitluses

Poola suurim opositsioonijõud, konservatiivne Õiguse ja Õigluse (PiS) partei juhib 33,7 protsendiga antud häältest pühapäeval toimunud Poola kohalikel valimistel, selgub uuringufirma Ipsos läbiviidud lävepakuküsitlusest. Kuna aga kolm valitsuserakonda sai kokku ülekaalu enamikes piirkondlikes seadusandlikes kogudes, jääb PiS suuremas osas Poola 16 vojevoodkonnast opositsiooni.
Telekanali TVN24 tellitud ja uuringufirma Ipsos läbiviidud lävepakuküsitluse järgi sai PiS 33,7 protsenti häältest, samas kui Poola peaministri Donald Tuski tsentristlik Kodanike Koalitsioon (KO) sai 31,9 protsenti antud häältest.
Tuski valitsuskoalitsiooni kuuluv paremtsentristlik valimisliit Kolmas Tee sai 13,5 protsenti antud häältest, venemeelseks peetav parempopulistlik opositsiooniline erakond Konföderatsioon sai 7,5 protsenti antud häältest ja samuti Tuski koalitsiooni kuuluvad Vasakpoolsed said 6,5 protsenti antud häältest.
TVN24 märgib, et seega said Tuski koalitsiooni kuuluvad erakonnad kohalikel valimistel 51,9 protsenti antud häältest, mis võimaldab neil moodustada enamusvalitsuse enamikus Poola 16 vojevoodkonnast.
Just Poola vojevoodkondade seadusandlikud kogud otsustavad Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise üle, mistõttu neis valitsuse moodustamine on Poola erakondadele kohalikel valimistel kõige tähtsam, kirjutab Politico.
Kui 2018. aastal peetud eelmistel kohalikel valimistel oli KO esikohal seitsmes vojevoodkonnas, siis see kord on erakond esikohal 10 vojevoodkonnas. PiS juhib senise üheksa vojevoodkonna asemel ainult kuues ning kuna PiS-il on lävepakuküsitluse järgi üle 40 protsendi häältest ainult neljas vojevoodkonnas, võib erakond jääda enamikes vojevoodkondades opositsiooni.
Üheks PiS-i napi võidu põhjuseks on madal valimisosalus: kui pühapäeval käis valimas 51,5 protsenti Poola valijatest, siis kuus aastat tagasi oli valimisosaluseks 54,9 protsenti. Veel eelmisel aastal oktoobrikuus peetud parlamendivalimistel küündis valimisosalus 74,4 protsendini. Valimisosalus oli kõrgem just Ida-Poolas, kus PiS on kõige populaarsem erakond, samas kui KO kantsis Lääne-Poolas oli valimisosalus madalam.
Nii Tusk kui PiS-i juht Jaroslaw Kaczynski püüdsid esitleda valimistulemust enda võiduna.
"Nagu Mark Twain ütles kunagi: kuuldused minu surmast on tugevasti liialdatud! Me nüüd peame võitma Euroopa Parlamendi valimised ja presidendivalimised enne, kui me püüame võita järgmised parlamendivalimised," ütles oma toetajatele Kaczynski.
Tusk ütles, et tegemist on oktoobrikuiste parlamendivalimiste kordusega, mille tulemusel suutsid euroopameelsed erakonnad jätta PiS opositsiooni. Toona sai PiS 35,4 protsenti häältest ja KO 30,7 protsenti häältest.
"Täna näeme, et meie teekond ei ole lihtne, kaasa arvatud tulevikus," lisas peaminister.
Samas rõhutas Tusk, et tema erakond võidutses peaaegu kõikides suurtes linnades. Eraldi tõi Tusk välja Varssavi valimistulemuse, kus sealne linnapea Rafal Traskowski osutus tagasi valituks juba esimeses voorus 59,8 protsendiga antud häältest. PiS-i kandidaat Tobiasz Bochenski sai lävepakuküsitluse järgi ainult 18,5 protsenti antud häältest. Samuti ei pääsenud PiS-i kandidaadid teise vooru või kaotasid juba esimeses voorus sellistes suurtes Poola linnades nagu Gdansk, Katowice, Krakow, Rzeszow ja Wroclaw.
Poola tagasivalitud linnapead Trzaskowskit peetakse aga tõenäoliseks KO presidendikandidaadiks 2025. aasta presidendivalimistel. 2020. aasta valimistel jäi ta napilt teises voorus alla ametis olevale Poole presidendile Andrzej Dudale.
Poola kohalikke valimisi saab vaadelda viimase testina riigi suurimatele erakondadele enne 9. juunil toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.
Poola kohalike valimiste ametlikud tulemused selguvad teisipäeval.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Politico/TVN24