"Jah, muidugi. See on olnud meie selge soov ja kava, mille nimel me ka töötame," kinnitas Sepp esmaspäeval ERR-ile erakonna valimistel osalemise kohta. "Meie siht on kindlasti täisnimekiri," lisas ta.

Küsimusele, kes nimekirjas kandideerivad, kas ta ise kandideerib ning kas selles võiks olla ka laiemalt avalikkusele tuntud nimesid, jättis Sepp konkreetsemalt vastamata.

"See on küsimus, millele ma ei saa vastata enne, kui me oleme oma nimekirja kinnitanud ja ka erinevad taktikalised kaalutlused läbi arutanud," rääkis roheliste kaasesimees. "Aga selge on, et erakonna ühe juhina on mul kindlasti suurem vastutus," lisas ta enda kandideerimise kohta.

Ehkki Sepp ei avanud, millal erakond kandidaatide nimekirja ja valimisprogrammi kinnitab, rõhutas ta, et on teadlik kandideerimistähtaegadest ning peab neid silmas. "Arvestame sellega, mis on seaduses ette nähtud ja kasutame kõiki võimalusi enda parima äranägemise järgi," ütles ta.

Küsimusele loodetava valimistulemuse kohta ütles Sepp: "Ma ennustamisega ei tegele. Aga vaadates praegust erakondade positsiooni, siis ilmselgelt on vähemalt ühele mandaadile üsna võrdne võimalus päris mitmel erakonnal ja küllap ka meie siin oma kaardid letti lööme."

Programm teeks roheteemad Eesti inimeste jaoks arusaadavaks

Rääkides roheliste valimisprogrammist, märkis Sepp, et Eestimaa Rohelised on Euroopa roheliste partei täisliige ja sellega väga tihedas kontaktis, suhestudes üle-euroopaliste roheliste eesmärkidega. Samas rõhutas ta vajadust muuta roheteemad Eesti inimeste jaoks arusaadavaks.

"Selge on see, et meie jaoks toimuvad valimised esmajoones siiski Eestis ja meie väljakutse ja eesmärk on tõstatada neid küsimusi, mis aitaks Eesti inimesi nende keskkonnakonfliktidega – nii loodushoiu kui tegelikult laiemalt elukeskkonna mõttes – hakkama saada. Ja oluline on see, et me küsime õigeid küsimusi ja saame inimesed kaasa mõtlema," rääkis ta.

"Ma arvan, et Eesti ja Eesti inimeste jaoks on väga kriitiline küsimus, kuidas vältida äärmuslikku populismi ja mõista kõige suuremaid kitsaskohti. Jah, kliima on absoluutselt kriitiline Euroopa tasandi küsimustes, see lihtsalt eeldab väga suurt horisontaalset ja vertikaalset koostööd," jätkas Sepp. "Meie saame küsida seda, mis aitab täna Eesti inimesi kõige paremini veenda, miks ja millises ulatuses on koostööd vaja teha ja kellega on vaja koostööd teha. Ja ikkagi taas kord, et miks ja kuidas teha koostööd nii, et sellest saadav globaalne kasu oleks igale Eesti inimesele ja igale eurooplasele arusaadav, innustav ja käega katsutav."

"Ja kui nii mõnedki [erakonnad] on oma programmid ja säravad lööklaused avalikustanud, siis tahaks näha reaalselt mitte ilusaid sõnu, vaid vastutust. Vastutust selles, kuidas Euroopat integreerida Eestisse, kuidas Eestit integreerida Euroopasse nii, et see lähtub Eesti inimestest," ütles roheliste kaasjuht.

Küsimusele, mida ta peab silmas populismi all, vastas Sepp: "Ma pean silmas põhjuse ja tagajärje segiajamist. Ma pean silmas tarbetult inimeste vihale ässitamist ja vastandamist seal, kus ei ole vaja. Ma pean silmas senise tegevuse või tegevusetuse eest vastutuse mittevõtmist ja selle asendamist Euroopa valimistega mitte kuidagi mitte kooskõlas olevate ideede ja ideestikuga ning nii teadmistepõhisuse kui faktilise olukorra ideoloogilise eitamist."

Sepp rõhutas, et julgeolek ei piirdu ainult mürskude arvu ega reaalse sõjalise riigikaitse kuludega, mis on tema sõnul küll ka absoluutselt olulised ja vältimatud, aga see puudutab ka toidujulgeolekut, keskkonda laiemalt ning inimeste sotsiaalset sidusust ja hakkamasaamist.

"Sellest tekib usaldus ja sellest tekib kapital, et me saaksime tegelikult Euroopana olla konkurentsivõimelised ja luua endale turvalist elu ja ettevõtluse ruumi. Et oleks võimalik neid põhiväärtusi ja vabadusi kasutada, millel Euroopa Liit põhineb," märkis ta.

Vastuseks küsimusele, mida ta arvab Euroopa Liidus ühehäälsuse nõude kaotamisest välispoliitikas ja maksunduses, kus see praegu veel kehtib, ütles Sepp, et ei pea aluslepingute muutmist hetkel vajalikuks, kuna see võib viia hoopis ühenduse lagunemiseni ning samas on EL praegu suutnud oma koostööd parandada.

"Siduda Euroopa aluslepingute reformi Euroopa Liidu laienemisega, Euroopa enda julgeolekustruktuuri tugevdamisega, on üsna ohtlik mäng. Koostöövõimekus, Euroopa ühtsus riikide tasandil ja operatiivsus on vaatamata kõigele ikka väga-väga olulisel määral viimase paari aasta jooksul tõusnud. Ja ma arvan, et siin on veel ressurssi, mida kasutada," rääkis ta. "Sest olgem ausad, aluslepingute avamine tänases kriitilises ja emotsionaalselt kurnatud olukorras võib lõppeda sarnase kiusatusega nagu [Briti peaminister David] Cameroni Ühendkuningriigi puhul võttis ette mängida, mis lõppes teatavasti Brexitiga. Siin on palju asju, mille peale mõelda ja ma arvan, et on palju kriitilisemaid asju kui aluslepingute üle diskuteerida. Hetkel on vaja tuua tagasi inimestele turvatunne erinevates aspektides – on see siis sotsiaalmajanduslik või sõjalise julgeolekuga seotud ja küllap siis jõuab lahendada järgmisi küsimusi," leidis Sepp.

Senine parim tulemus on rohelistel 2009. aastast

Viimasel kolmel Euroopa Parlamendi valimistel osalenud Eestimaa Roheliste parim tulemus pärineb 2009. aastast, kui erakond kogus 2,7 protsenti antud häältest.

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osalesid rohelised kolmeliikmelise nimekirjaga (Evelin Ilves, Peep Mardiste, Züleyxa Izmailova) ja kogusid 5824 häält ehk 1,8 protsenti kõigist häältest. 2014. aastal osales roheliste erakond nelja kandidaadiga (Marko Kaasik, Kai Künnis-Beres, Darja Vorontsova, Imbi Paju) ning sai 986 häält ehk 0,3 protsenti kõigist antud häältest. 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai Erakond Eestimaa Rohelised 10 852 häält ehk 2,7 protsenti kõigist antud häältest.

Kuna Eestimaa Rohelised registreeriti 2006. aastal, siis 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel nad ei osalenud.

Kantar Emori tehtud tänavuses esimeses küsitluses enne Euroopa Parlamendi valimisi jäid rohelised kaugele maha ka Parempoolsetest ja Eesti 200-st, mis said vastavalt 5,9 ja 5,6 protsenti toetust.