ERR Ukrainas: droonijuhid kohanevad vastase uue taktikaga
Droonisõjas toimub kiire areng - see, mis oli eile tõhus, ei pruugi täna enam töötada. Ukraina rindel tegutsevad droonijuhid rääkisid, et neil on endiselt kasu ka senistest püüdurdroonidest.
Positsioonile on alati sõidetud öösiti – nii on turvalisem. Kuid praegu on kutsungiga "Hallipäine" juhi sõnul kõik muutunud. Droonid lendavad fiiberoptilise kaabli kaudu ja näevad ka pimedas.
"Kõigel on omad plussid. Praegu võib sedasama FPV-d märgata kaugemalt," ütles Ukraina piirivalveteenistuse sõdur, kutsungiga "Hallipäine". Küsimusele, mida sellises olukorras teha, vastas ta: "Kas peatuda, autost välja hüpata ja kuskile varjuda või proovida selle eest ära sõita."
Peatumisest ja autost väljahüppamisest "Hallipäine" ilmselgelt huvitatud ei ole, kuigi droonivastased võrgud annavad sageli vaid turvatunde illusiooni. Positsioonil valmistutakse samal ajal järjekordseks stardiks. See on niinimetatud õhutõrje teine liin. Rindejoon asub siit umbes 20 kilomeetri kaugusel.
Kevadel hakkasid ukrainlased kasutama püüdurdroone P1SUN Vene "Shahedide" vastu. Nüüd kasutavad venelased reaktiivdroone "Geran" ja tundub, et püüdurdroonid pole enam aktuaalsed.
"Nad lasevad välja ka tavalisi "Shahede", mitte ainult reaktiivdroone. "Gerberad" ja "Shahedid" tulevad pidevalt," selgitas Ukraina piirivalvur "Tsarik". "Tõsi, nad muudavad taktikat. Varem lendasid nad 1000 meetri kõrgusel, nüüd 60 meetri kõrgusel – seal on neid väga raske tabada. Radarid ei näe neid nii madalal."
"Meieni jõuavad peamiselt luuredroonid ja suurema löögijõuga ründedroonid. Me kaitseme suuri linnu ja tagalaüksuste paiknemiskohti," lisas piirivalvur "Kaabel".
Päeva keskpaigaks on "Kaabel" ja "Tsarik" alla tulistanud neli sihtmärki. Eilse päeva jooksul – 15. Aga miks lasevad venelased välja tavalisi droone, mida ukrainlased võivad alla tulistada, kui neil on olemas reaktiivdroonid?
"Nad kompavad üksikute sihtmärkidega marsruute, kus neid alla tulistatakse. Kui marsruut on läbi proovitud, lasevad nad reaktiivdroonid välja, et need kindlasti läbi jõuaksid. Neil on samuti oma taktika," tõdes "Kaabel".
P1SUN arendab kiirust kuni 450 kilomeetrit tunnis. "Kaabeli" sõrmed juhtimispuldil peaaegu ei liigu.
"Sõrmede tundlikkus drooni juhtimisel on väga keeruline. Peenmotoorika ei sõltu vanusest – on ka noori, kes ei suuda sellega hakkama saada, sest neil on raske," nentis "Kaabel".
Esimene katse positsioonilt lahkuda tuleb ajakirjanikel edasi lükata – nende kohal tiirutab tundmatu droon. Tagasiteel jõuavad nad järele maapealsele droonile – selliseid liigub Ukrainas ringi peaaegu sama palju kui droonivastaste võrkudega kaetud autosid.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK













